/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/06/06/1153128t1he5a1.jpg)
Täna hommikul suri Los Angeleses Californias 91-aastaselt ulmeklassik Ray Bradbury.
Suri ulmeklassik Ray Bradbury
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bradbury lapselapse Danny Karapetiani sõnul oli tema vanaisa suurim laps, keda ta kunagi on tundnud, vahendas io9.com.
«Tema pärand elab edasi ta monumentaalses loomingus: raamatutes, filmides, televisioonis, teatris, aga eelkõige ikkagi tema lugejate südameis ja mõtetes, sest kõik, kes teda lugesid, tundsid teda,» lisas Karapetian.
Teistel andmetel, viitega kirjaniku tütrele Alexandra Bradbury'le, suri kirjanik teisipäeval, 5. juunil.
Ray Douglas Bradbury sündis 22. augustil 1920. aastal Waukeganis Illinoisi osariigis.
Ulmesse tuli Bradbury läbi fändomi 1930. aastatel, tema esimesed professionaalsed tekstid ilmusid ulmeajakirjades ulme Kuldajastu kõrgajal 1940. aastate alul.
Bradbury kuulsaimad teosed on «Marsi kroonikad» (The Martian Chronicles; 1950, ek 1974), «451 Fahrenheiti» (Fahrenheit 451; 1953, ek 1959), «Vist on kuri tulekul» (Something Wicked This Way Comes; 1962, ek. 1999) ning autobiograafiliste sugemetega «Võilillevein» (Dandelion Wine; 1957, ek. 1994).
Eesti keeles on lisaks ilmunud Mario Kivistiku koostatud ja tõlgitud Bradbury parimate ulmejuttude kogu «Kaleidoskoop» (2000).
Ray Bradbury oli üks tähtsamaid 20. sajandi ulmekirjanikke Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini, Arthur C. Clarke'i, Clifford D. Simaki, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite kõrval.