Teatrite eelarve jaguneb kolmeks

Eesti Teatriliidu juhatuse poolt tänavu üheks parimaks meesnäitlejaks valitud Juhan Ulfsak auhinnatud lavastuses «Gilgameš ehk igaviku nupp», mis tõi Von Krahli teatrile teatriauhindade jagamisel ka parima lavastaja, kunstniku, muusika ja parima lavastuse auhinna. Loodetavasti toob teatrite uus rahastamissüsteem erateatritele, nagu seda on Von Krahli teater ja Tartu Uus Teater jt, kindlama ja ehk ka suurema eelarve.

FOTO: Toomas Huik

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas etendusasutustele riigieelarvest toetuse määramise ja jaotamise komisjoni liikmed ja töökorra. Lihtsustades öeldes on tegemist komisjoniga, kes otsustab, kui palju üks või teine teater riigieelarvest raha saab. Tulevast aastast koosnebki riigi toetatavate teatrite eelarve kolmest sambast: kindel toetus riigieelarvest, komisjoni jagatav toetus ja omatulu.



Komisjoni esimeheks on kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil, liikmeteks Eesti Etendusasutuste Liidust tegevjuht Kristiina Reidolv, Eesti Teatriliidust juhatuse liige Jaak Allik, Eesti Tantsunõukogu esindaja ja MTÜ Teine Tants juhatuse liige Priit Raud, Eesti Kultuurkapitalist näitekunsti sihtkapitali nõukogu liige Kristiina Garancis ja Telliskivi loomelinnaku tegevjuht Kaarel Oja. Kultuuriministeeriumi esindajatena kuuluvad komisjoni Tallinna Tehnikaülikooli, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor Tõnu Tepandi, rahandusministeeriumi esindab riigieelarve osakonna nõunik Marika Tuusis. 

Tuleb nimekiri

Jaak Allik nendib, et selline komisjon on töötanud juba 90ndadate aastate lõpust. «Uus on lihtsalt kord, mida minister kehtestas raha üldises jaotuses. Ta kehtestas normid ja reeglid. Seni neid polnud,» selgitab Allik. «Uus on ka see, et minister tahab, et kolmandik eelarvest oleks teatri oma teenitud. Samas on seaduses olemas sõna «üldjuhul». Seega võib teha põhjendatud erandeid.»

Septembriks peaks eespool nimetatud komisjon kinnitama nimekirja teatritest, kes järgneval kolmel aastal riigieelarvest toetust saavad. Nimekirja koostades lähtutakse teatrite pikaajalistest arengukavast, repertuaariplaanist, aga ka rahvuskultuurilisest ning regionaalsest tähendusest. «Nimekirja kuuluvate teatrite planeeritud eelarvest katab riik ühe kolmandiku,» selgitab Allik.

Samuti otsustab komisjon kui palju raha saab nimekirja kuuluv teater riigieelarvest veel lisaks kindlale toetusele. Toetuse suurust määrates lähtub komisjon põhimõttest, et eraldatava toetuse osa ei tohi üldjuhul olla väiksem kui kolmandik ega ületada kahte kolmandikku toetuse kasutamise perioodi kavandatavast etendustegevusega otseselt seotud kulueelarvest (v.a investeeringud põhivarasse ja finantseerimistehingud). Kavandatava eelarve hindamisel võtab komisjon arvesse eelmise majandusaasta tegelikke kulusid.

Allik nendib, et kuigi seaduse järgi on komisjonile ette antud mõningad parameetrid, on komisjonil teatritele raha jagamisel vaba mänguruumi kuni teatri eelarve teise kolmandiku täitumiseni. Kolmeks aastaks volituse saanud komisjoni otsused soovituslikku laadi, lõpliku sõna ütleb minister.  

Kolmanda kolmandiku eelarvest peaks teater ise teenima. Peale piletitulu käivad sinna alla ka kohaliku omavalitsuse toetused ja sponsorraha. «Aga sinna ei kuulu kultuurkapitali toetus,» täpsustab Allik.

Raha on vähe

Kui palju teatreid vastavasse nimekirja võib kuuluda, pole komisjonile ette öeldud. Ainult et etendusasutustele riigieelarvest eraldatav summa kasvu pole Alliku teada ette näha.

Allik nendib, et teoreetiliselt on võimalik, et mõne suure teatri, olgu selleks Eesti Draamateater või Ugala, plaanid ja kunstiline tase ei rahulda komisjoni ning seetõttu see teater kaoks riigitoetuste saajate nimekirjast. «Arvatavasti leiab minister siis, et komisjonis on napakad, ja saadab komisjoni laiali,» on Allik kindel.

Allik hindab uue süsteemi paindlikkust, see loob tema arvates teatud võimaluse arvestada teatrite sisulist ja kunstilist taset. Samuti annab see suurema kindluse väikesematele teatritele, sest kõigil on võimalik pääseda rahastatavate teatrite nimekirja. «Ilmselt paraneb ka väiksemate teatrite rahastamine. Vähemalt mulle tundub, kuigi kelle arvel, seda hakkame järgmine kord arutama,» lausub Allik. Järgmine komisjoni istung on planeeritud augustisse, tegelikuks rahajagamiseks läheb juba septembris.

1977. aastast teatrite rahastamisega lähedalt seotud Jaak Allik on kindel, et suurt rahastamisreformi teatrid ei vaja. «Seda et Eesti teatrisüsteem on paigas, näitab ka see, et vanad teatrid püsivad ja samal ajal on tekkinud uusi. Eesti teatrisüsteemi stabiilsust ja rahastamist on kadestatud nii idast kui läänest. Meie põhihäda on selles, et raha on vähe. Raha ümberjagamist on võimalik teha ainult äärmiselt piiratud ulatuses. Teatrid on alarahastatud. See komisjonitöö on kahe juuksekarva kammimine kolme ritta.»

Tähtis komisjon
•    Järgneval kolmel aastal jagab riigieelarvest toetust saavatele teatritele raha komisjon, kuhu kuuluvad Ragnar Siil, Kristiina Reidolv, Jaak Allik, Priit Raud, Kristiina Garancis, Kaarel Oja, Tea Varrak, Tõnu Tepandi ja Marika Tuusis.

Tagasi üles