Eesti Filharmoonia Kammerkoor lubas oma 30. hooaja hakul ühe suure peo asemel läbi aasta kestvat muusikapidu ning seda ka pakuti. Üleeile, päev enne koori ametlikku sünnipäeva (1. juuli 1981) peeti ühise simmaniga Rocca al Mare vabaõhumuuseumis lõpuks maha ka vägev sünnipäevapidu. Koori asutaja dirigent Tõnu Kaljuste saabus ühislaulmist juhatama kaatri roolis otse Naissaare Vabariigist.
Teist nii tihedat ja töörohket hooaega kui tänavune koori liikmetel esimese hooga meelde ei tulegi. Pärast kahenädalast puhkust augustis alustab koor järjekordset «muusikarallit»: ees ootavad kontserdid Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis. Vaieldamatult on EFK rahvusvaheliselt kõige tuntum, enim kontserte andev (aastas kuni 70 kontserti nii kodu- kui välismaal) ja kõige kõrgemalt pärjatud (Grammy 2007 ja üle kümne Grammy-nominatsiooni) Eesti muusikakollektiiv, kuid koori direktori Esper Linnamäe sõnul ei ole siiski ühest vastust küsimusele, mida sageli kuuleb: kui kõrgel maailma tipus meie koor siis õigupoolest on.
Koorimaailma vägevate seas
«EFK paigutamine maailma kümne parema koori hulka või veelgi kõrgemale on küll meeldiv, kuid siiski väga subjektiivne ja meelevaldne, sest maailma kooride pingerida kui niisugust pole olemas ja konkurentsivõime sõltub lisaks muusikalisele võimekusele ka paljudest muusikavälistest teguritest,» selgitab Linnamägi.
Ta lisab, et pigem räägivad arvukad esinemiskutsed ja koostööettepanekud veenvalt, et nii koori kui ka eesti koorimuusikat hinnatakse kõrgelt.
Samuti teeb neid rõõmsaks, et EFK kontsertidele on kõikjal rohkelt publikut jätkunud. Seda tõestas ilmekalt ka juuni alguses Stockholmis peetud festival 0/Mod rnt, kus koor koos Tõnu Kaljustega taas menuka kontserdi andis. Nii kuulajad, festivali peakorraldaja Hugo Ticciati, suursponsorid Lilla Academieni direktriss Nina Balabina ja suurärimees Peder Wallenberg kinnitasid, et tegu on maailma tippu kuuluva kooriga, keda ootab iga kontserdikorraldaja ning kohtumine sellise kooriga on kuulajale alati elamus.
Koori jaoks siiski veel mitte päriselt lõppenud juubelihooaeg on olnud muusikaliselt äärmiselt põnev, koori eest on läbi käinud tippdirigentide paraad, mis tähendab huvitavaid kavu, projekte ja muusikalisi nägemusi. Vaieldamatult kuulub nende hulka koori praegune peadirigent Daniel Reuss, kes kaasas koori mitmetesse huvitavatesse projektidesse ja tihendas oluliselt koostööd ERSOga. Üheks meeldejäävamaks jäljeks oli Händeli oratooriumi «Saul» ettekanne Estonia kontserdisaalis koos briti tippsolistidega.
Tippdirigentide paraad
Publikut rõõmustas väga ka Tõnu Kaljuste naasmine koori juurde ja eriti Tanejevi teose «Kaksteist koori Jakov Polonski tekstidele; op 27» tundeküllane ettekanne Mustpeade Majas. Koos Marc Minkowskiga esineti juba kolmandat korda edukalt Salzburgi Mozartwochel ning ülimenukaks kujunes koostöö briti helilooja ja dirigendi Gregory Rose’iga, kelle teose «Surmatants» maailma esiettekanne Margus Kasterpalu lavastatuna kanti publiku nõudmisel Niguliste kirikus ette koguni kolmel õhtul.
Suursündmuseks kujunes Arvo Pärdi muusikaõhtu Pariisis Eesti kultuuripäevadel koos Olari Eltsi ja Ensemble Orchestral de Paris’ga. Lauljad tõstsid elamuslikemate kontsertidena eelnimetatuile lisaks esile renessanssmuusika kava Eestis, Rahmaninovi «Vespreid» Portugalis ning Mozarti «Reekviemi» ettekandeid Groningenis ja Berliinis koos Reussiga ning Pärdi «Adama itku» esitust Turus koos Kaljustega.
Eeloleval hooajal võib koori ees uute kavade ja ühisprojektidega näha Arvo Volmerit, Eri Klasi ja Neeme Järvit. Uudisteoseid algaval hooajal kavas ei ole, kuid ettepanekud nende loomiseks on juba tehtud nii Tauno Aintsile kui Tõnu Kõrvitsale.
Sügisel ootab ees kontsertreis Mehhikosse, kuhu minnakse koos Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Tõnu Kaljustega. Initsiatiiv sõiduks tuli Mehhiko suursaadikult Eestis ja Soomes Agustin Gutiérrez-Canet’lt, kes pöördus kultuuriministeeriumi palvega, et Eesti esinduskollektiivid tuleksid tema kodumaale esitama Arvo Pärdi muusikat.
18., 19. ja 20. oktoobril antakse Mexico Citys ja mujal kolm kontserti. Mehhikosse sõidab ka Arvo Pärt ise.