Ministeerium: Google’i-pakkumist ei maksa üle dramatiseerida

Google'i infolaud Frankfurti raamatumessil. Foto: AP / Scanpix

Eelmisel nädalal Eesti ajakirjanduses avaldatud suurfirma Google autoriõigusi käsitlevat teadet ei maksa üle dramatiseerida, selgub kultuuriministeeriumi spetsialisti selgitustest.

«Google'i reklaam ei olnud kindlasti suunatud sellele, et alustada Eestis raamatute täismahus digitaliseerimist ja internetis kättesaadavaks tegemist. Tänase päeva seisuga ei ole teada, et Google tunneks erihuvi Eesti raamatukogude ja kirjanduse vastu,» rääkis ministeeriumi autoriõiguse nõunik Toomas Seppel Postimees.ee’le.

Otsingumootorifirma Google pakkus eelmisel nädalal Eesti lehtedes ilmunud reklaamis Eestis elavatele autoritele võimalust keelata ettevõttel oma raamatute skanneerimine ja oma portaali kaudu otsitavaks tegemine.

Kui Google pole autorilt saanud kirjalikku teadet kokkuleppest taganemise kohta tänavu 5. maiks, arvab ta autori ühinenuks USAs ettevõtte ja autorite ning kirjastajate vahel sõlmitud lepinguga, mis lubab pea kaks kolmandikku Google’i teenitud reklaami- ja muust tulust autoriõiguste omanikule.

«Selline kuulutus avaldati kõikides Berni konventsiooni liikmesriikides (kokku 164 riiki) ja seda põhjusel, et nende riikide autorite teoseid kaitstakse USA territooriumil autoriõigusega,» selgitas Seppel.

«Kui lugeda lehtedes avaldatud kuulutuse teksti ja selgitusi Google'i kodulehel, siis tegemist on USA õiguse alusel sõlmitava kokkuleppega, milles Google ja USA autorid püüavad kohtuväliselt kokku leppida aastatel 2004 kuni 2009 Google´i digiteeritud raamatute kasutamise osas. Arvestades seda, et Google on sellel ajavahemikul digiteerinud raamatuid koostöös USA raamatukogudega, siis on eesti autorite teosed digiteeritud vaid juhul, kui need on olnud USA territooriumil (raamatukogudes) kättesaadavad. Eesti autor saab kontrollida, kas tema on antud kokkuleppe osaline, registreerides end kasutajaks lehel www.googlebooksettlement.com,» rääkis Seppel.

Ameerika Ühendriikides kaebasid kirjanikud ja kirjastajad Google’i kollektiivselt kohtusse, süüdistades viimast autoriõiguste rikkumises. Üle-eelmisel nädalal soovitas Soome Kirjanike Liit oma liikmetel Google’i pakkumisest keelduda.

Kui pooled olid USAs kokku leppinud, kui palju tasu hakkavad saama autoriõiguste omanikud, sõlmisid nad kohtuvälise leppe, mis, juhul kui USA kohus selle heaks kiidab, lubab Google’il skanneerida autoriõigusega raamatuid, pidada elektrooniliste raamatute andmebaasi ning müüa õiguste omanike loal juurdepääsu läbimüüdud raamatutele. Google sai ka õiguse oma e-raamatukogus avaldada reklaame, lubades 63 protsenti reklaami- ja muust tulust autoriõiguste omanikele.

«Euroopa Liidu autoriõiguse järgi tuleks teoste internetis kättesaadavaks tegemiseks küsida autoritelt või õiguste omajatelt luba. Sarnane põhimõte on ka USA õiguses, kuid antud Google'i juhtumil on tegemist kohtulikus vaidluses pakutud lahendusega, kuidas autoriõigusi tagantjärgi klaarida,» sõnas Seppel.

«Täna ei ole veel selge, kas USA kohtud sellise ärimudeli ka kinnitavad (järgmine istung peetakse 11. juunil 2009. aastal). Juhul kui Google sooviks ühel päeval digiteerida Eesti kirjandust, siis ta peaks iga autoriga pidama eraldi läbirääkimisi (Eestis puudub kirjanike autoriõigusi vahendav ühing),» kinnitas autoriõiguse nõunik.

Seega ei saa Seppeli sõnul Eesti õiguses kasutada ärimudelit, kus autor peab teavitama oma huvidest ning kui seda ei tee, siis loetaks ta mõne kokkuleppe osaliseks.

«Antud Google'i pakkumisele peaks reageerima need autorid, kelle teoseid Google on juba oma andmebaasi jaoks digiteerinud ning autor võib valida, kas ta nõustub sellega ja võtab vastu tasu või keelab oma teoste Google'i kaudu kasutamise. Juhul kui autor ei reageeri, siis loetakse ta kokkuleppe osaliseks ning tal on õigus saada tasu,» rääkis Seppel.

Samas peab Seppeli sõnul arvestama, et juhul kui selline ärimudel kohtu poolt kinnitatakse, siis kehtib see ainult USA territooriumil asuvate raamatute kohta. Kas selline kokkuleppe hõlmab ka tulevikus USAs kirjastatavadi raamatuid, selgub ilmselt peale kohtuotsust.

«Kultuuriministeerium on huvitatud isikutele ja ka Eesti Kirjanike Liidule selgitanud Google’i kuulutuse sisu ja tagajärgi, kuid autoriõigus on eraõigus ning riik ei saa siin autori eest mitte midagi otsustada,» sõnas Toomas Seppel.