Dmitri Bertman: ma armastan Eestit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lavastaja Dmitri Bertmani arvates on teatris mässajaid juba liiga palju, tuleks proovida vastupidist lähenemist.

FOTO: Peeter Langovits

Ooper. Moskva ooperiteater Helikon tuleb Saaremaale kolme tuntud teosega.

Esmaspäeval alguse saanud Saaremaa ooperipäevade külalisteatri, Moskva ooperiteatri Helikon kunstilise juhi Dmitri Bertmani lavastuste kohta kirjutavad kriitikud, et siin tuleb ooperit mitte ainult kuulata, vaid ka vaadata.

Maailmakuulus, üliedukas, originaalne ja vaba oma kunstilistes otsustes, võtab Bertman kätte ja eksperimenteerib materjaliga kartmatult – kõik pole nii, kui teile näib! Nii võib ta vabalt tuua näidendi «Armastus kolme apelsini vastu» tegevuse tänapäeva Rubljovkale, vene rikkurite elupaika, või siis avaneb «Carmenis» publiku ees räpane asum roppusi täiskritseldatud telliskiviseinaga, mille taustal odav prostituut Carmen kliente teenindab.

Ooperiilma huligaan, mässaja? «Minu imago on muutunud,» naerab Bertman vastuseks ning raske on aru saada, kas ta teeb nalja või mõtleb seda tõsiselt. «Teatris on mässajaid juba liiga palju. Nüüd oleks tarvis pigem vastupidist lähenemist.»

Dmitri Bertman, mis tunne on Eestisse naasta? Olete siin ju oodatud külaline, Helikon on samuti muusikalist külakosti toonud, ent oma teatriga Saaremaale tulete esmakordselt?

Ootame seda kannatamatult! Käisin talvel Saaremaal, tutvusin Kuressaare lossiga – see on uskumatult ilus saar, suurepärase õhustikuga. Teatrirahvas on samuti põnevil, Eesti on meile kõvasti südame külge kasvanud – esmakordselt käisime Tallinnas viieteistkümne aasta eest Arne Miku kutsel, mängisime Verdi «Aidat».

Sellele on järgnenud esinemised nii rahvusooperis Estonia kui ka Birgitta festivalil, ma ise olen lavastanud rahvusooperis ja Tartu Vanemuises. Minu jaoks on Eesti eriline maa, täis sõpru ja kaasamõtlejaid, armastan Eestit väga.

Seekord toob Helikon kaasa mitu Vene lugu. Üks neist – «Rasputin» – pärineb Ameerika helilooja Jay Reise’i sulest, toob lavale Rasputini, Lenini, aga ka plebeide orgia. Kuidas sai alguse tutvus Jay Reise’iga, kes nüüdki Saaremaale lavastust oma silmaga kaema tuleb?

Tegemist on olulise heliteosega, mis sai loodud New York City Opera tarvis ning kanti kahekümne aasta eest USAs ette väga tugeva lavakoosseisuga, kuulsate artistide osavõtul. Põnevad on nii «Rasputini» helikeel kui ka libreto – lugu inimestest, kel maailma ajaloolisel telgjoonel on oma kindel koht ja kaal ning tegevus laval kandub Talvepaleest kabareeliku geiklubini.

Minu jaoks kujutab «Rasputin» endast lugu Venemaa kujunemisest ja sellest, mil määral me tegelikult võimukandjatest ning ühiskonnas meist kõrgemal positsioonil seisvatest isikutest sõltume – samuti sellest, kuidas isiklikud asjad võivad muuta tervete põlvkondade saatust.

Teine on eepiline Vene lugu, Mussorgski ooper «Boriss Godunov», sedapuhku Dmitri Šostakovitši redaktsioonis?

«Boriss Godunov» Dmitri Šostakovitši redaktsioonis on haruldane seade. Oluline on see just Eesti kontekstis – kas teadsite, et Nõukogude ajal mängiti ainsana Eestis Mussorgski «Hovanštšinat»  Šostakovitši redaktsioonis?

Nii et ooperiajaloo seisukohalt leiab tänavu Saaremaal aset tähtis sündmus. Kahtlemata on Helikoni «Boriss Godunov» teataval määral provokatiivne, kuid inimlik – Borissi on lavastuses näidatud positiivses valguses, kuigi teisi karaktereid on näidatud hoopis teistsugusena, kui lugu tundev publik oodata võiks.

Kolmas lavastus, millega Helikon Saaremaale tuleb, on kuulus «Sevilla habemeajaja»?

See on tuntud lugu paljude lõbusate karakteritega, aga saab olema samuti üllatustest tulvil – loodan, et publikule meeldib.

Kriitikud on öelnud, et Bertmani kunst on oma olemuselt põnev ja mitmetahuline vaatemäng, kus võib leiduda nii tsirkust kui ka palagani, koguni šokeerivat frivoolsust, kuid üht on ta alati: ere, unustamatu ja tänapäevaselt terav.
Kui keeruline on seda tänapäeva Venemaal saavutada – võim, korruptsioon, kõik see, mida te oma lavastustes välja toote, on ju teema ka nüüdisaja Venemaast kõneldes?

On loomulik, et näeme lavastustes oma aja peegeldust, selleks pole ilmtingimata tarvis muuta kostüüme või tegevust tänapäeva üle kanda. Ajad on muutunud, kuid inimeste probleemid samaks jäänud.

Mina keskendun siiski kunstile ning olen poliitikast kaugel – kõike, mida tahan, saan väljendada laval. Päris kindlasti võib mu lavastustest aga leida kõike seda, mida ma päriselus kogen, tunnen ja mõtlen.

Mõistagi ei tähenda see, nagu jääks ümberringi toimuv tähele panemata, kuid mina püüan end eeskätt kunstis väljendada – kui inimesed tulevad vaatama lavastuse avalikku proovi, aitab see võib-olla neilgi mõista ja tunnetada praegu toimuvat.

Kommentaar

Arne Mikk
Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht

Loomulikult on ooperietenduste korraldamine saarel paras väljakutse. Kuid inimesed tulevad siia head muusikat nautima, neil pole kiiret, nad saavad end igapäevasest rutiinist välja lülitada. Nüüdseks on tekkinud terve kildkond inimesi, kelle jaoks Saaremaa ooperipäevad on suve kindlaks osaks muutunud.

Eriliselt elevil olen aga seetõttu, et tänavu astub ooperipäevadel koos Tallinna Kammerorkestriga väga põneva kavaga üles Ain Anger. Kontserdi teises pooles saab kuulda Eesti heliloojate teoseid ning sel kontserdil on ka üks maailma esiettekanne: Tõnu Kõrvits kirjutas Ain Angerile soololaulu, mis tuleb esmakordselt ettekandele.

Meie sooviks oli, et Saaremaal sünniks midagi päris uut.

Ain Anger teeb kaasa ka ooperipäevade lastegalal, kus tema lavapartneriks on Ivo Linna, ja seda Olav Ehala uudisteoses «Ood ooperisaarele», mille tekstide autor on Leelo Tungal. Väga vaimuks tekst, ülistame selles Saaremaad.

Saaremaa ooperipäevad

16.–22. juulini Kuressaare lossi ooperimajas ning erinevates
Saaremaa kirikutes
•    Maailma sopranite tippu kuuluv peaesineja Karita Mattila 19. juulil
•    Monica Groopi ja Ain Angeri soolokontserdid Tallinna Kammerorkestriga 16., 17., 20. ja 21. juulil
•    Arete Teemetsa ja Koit Soasepa kammerkontserdid 18. ja 19. juulil
•    Ooperiteatri Helikon lavastused: Mussorgski «Boriss Godunov» 17. juulil, Rossini «Sevilla habemeajaja» 18. juu­lil, Ameerika helilooja Jay Reise’i «Rasputin» 20. juulil, Vanemuises Donizetti «Maria Stuarda» 21. juulil
•    Ooperipäevade lastegalal tuleb esiettekandele
Olav Ehala ja Leelo Tungla kirjutatud «Ood ooperisaarele», solistideks
Ain Anger ja Ivo Linna,
22. juulil kl 14
•    Ooperimuusika hitid
bigbändi versioonis,
dirigentideks Eri Klas ja Siim Aimla, 22. juulil

Tagasi üles