Kriisiaeg paneb inimesi eneseabi-raamatuid ostma

Raamatupood. Foto: Peeter Langovits

Eesti suuremate raamatupoodide andmetel pole majandussurutis ega ka aasta algusest raamatutele kehtima hakanud kõrgem käibemaksumäär raamatute müügile eriliselt negatiivset mõju avaldanud, temaatiliselt on kasvanud eneseabi-raamatute müük.

«Käibemaksumäära tõus uue aasta alul pole tükiarvude poolest läbimüüki langetanud, küll on summaarselt täheldatav väike langus,» rääkis Postimees.ee’le Apollo Raamatute ASi turundusjuht Tiia Laul.

«Käibemaksumäära tõus pole erilselt mõju avaldanud, kuna ka kirjastused suhtuvad lugejasse hoolivamalt ja on veidi hindu langetanud, selle tõttu hinnad kokkuvõttes eriti muutunud pole, väga väike tõus raamatuhinnas on vast märgatav,» selgitas ta.

Hetkel kestab Apollos tema sõnul igakevadine sooduskampaania, mis toimub kirjastustega koostöös.

«Üldine majanduskriis on viimastel kuudel ka raamatuäri mõjutanud. Selle taustal on kõrgema käibemaksumäära tõusu täpset osakaalu langusele raske hinnata,» rääkis Rahva Raamatu ASi jaemüügi juht Nele Mägi.

«Kindlasti on see avaldanud oma negatiivset mõju, kuid usume, et tõeliste raamatusõprade huvi ostmise vastu see oluliselt ei mõjuta. Aasta esimeste kuude müügid jäid meie ootustele alla,» tunnistas ta.

«Allahindluskampaaniaid on läbi aegade alati olnud. Võrreldes üldises jaekaubanduses toimuvate allahindlusmääradega jäävad  raamatuäri võimalused suurteks allahindlusteks tingituna madalast juurdehindlusest suhteliselt tagasihoidlikuks. Kampaaniaid on nii kirjastajate kui ka kaupluste initsiatiivil ning kampaaniaid on varasemaga võrreldes enam,» nentis Mägi.

Tema sõnul on tunda kirjastajate paindlikkust hindade suhtes tingituna üleüldisest müügi langusest.

Raamatukoi interneti-raamatupoe ning kaupluste juhataja Marko Matsina tunnistas, et raamatumüügi käibe püsiv langus algas neil möödunud aasta augustis. Sellest ajast on käive võrreldav umbes aastaga 2006.

«Aasta algus koos käibemaksu tõusuga ei ole käibelanguse vastlasõidule kuidagi erilist hoogu juurde andnud. Raamatu hind letil ju oluliselt ei tõusnud – näiteks 210 kroonisest raamatust sai 218 kroonine raamat. Ja raamatute hinnatõusu-uudis ei ole klientide üldist hoiakut muutnud,» rääkis Matsina.

«Hinnatõusu on tasandanud kirjastuste allahindlused ja Raamatukoi puhul ka see, et kasutatud raamatuil jätsime lõpphinna ostjaile samaks, loovutades lihtsalt osa kaupluse tulust maksuametile,» selgitas ta.

Müük langeb Matsina hinnangul pigem seetõttu, et ostetakse korraga vähem – klientide hulk oluliselt kahanenud ei ole. Temaatiliselt ei ole tema sõnul muutumist näha – et majandussurutis iseenenesest paneks  inimesi mingi valdkonna raamatuid enam või vähem ostma.

«Odava väljamüügi kampaaniad jäävad ketikaupluste ja supermarketite raamatulettide osaks. See ei tähenda, et meil liiga hästi läheks või et me oma kliendist ei hooliks – lihtsalt tegutsemise eesmärgid on veidi teised. Raamatukoi keskendub asjalikule teenindusele ja laiale valikule,» selgitas Matsina.

Kirjastused kaaluvad nüüdsel ajal kindlasti palju enam, mida anda välja, mida mitte, nentis Matsina.

Küsimusele, kas kriisiaeg on ka inimeste ostuharjumusi temaatiliselt mõjutanud, vastas Tiia Laul, et pikem trend paistab olevat esoteerilise ja eneseabi kirjanduse müügi kasv. Samuti mõjutab müüki ka see, mis konkreetselt ilmub, kas mõnest konkreetsest raamatust saab müügihitt, samuti seegi, mida hinnatakse alla, sest need trükised hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul.

«Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta.

Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke- ja kunstiraamatute osas.

Tõelised hitt-raamatud on alati avaldanud nii kogu maailmas kui ka Eesti raamatuäris arvestavat mõju, nentis Mägi.