Eesti suvisest teatrihooajast hakkab kujunema omalaadne siseturismi liik, mida harrastavad tuhanded teatrisõbrad.
Kehv ilm suveteatri publikumenu ei kahanda
Kehv suvi ei ole oluliselt kahandanud Eesti inimeste teatrihuvi, kuid lootus, et suveteatritel hakkab pärast majanduslangust taas tulusalt minema, ei ole end õigustanud. Põhjuseks on seni valitsenud viletsavõitu ilm ja inimeste kukruis valitsev tühjus.
«Sel suvel on võrreldes eelmise aastaga publiku osas tagasiminek olnud,» tõdes tosin aastat tegutsenud ühenduse R.A.A.M juhatuse liige Märt Meos. «Eelmisel aastal tundus, et suveteatril hakkab taas hästi minema, ent see optimism on kadumas.»
Meos nentis, et kuigi neil pole sel suvel ühtegi vabaõhuetendust, mõjutab halb ilm publiku hulka ka siis, kui katuse all mängida.
«Kümne aasta jooksul on meil sel suvel esimest korda vihma tõttu kaks etendust ära jäänud,» tõdes Kell Kümme nimelise teatri juht ja lavastaja Roman Baskin. Publiku vähesuse üle tema ei kurda.
Publikupuuduse üle ei võinud kurta ka Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene, kui rääkis lavastusest «Peko» Setumaal. Juba teist suve on 900 kohta neile etendustele välja müüdud. «See on kindlasti omaette fenomen, et nii palju inimesi ka Tallinnast siia kaugele on etendusi vaatama sõitnud,» lausus Nõgene.
Rahapuudus takistab
Emajõe Suveteatril on sel aastal neli etendust erinevais paigus, neist kaks alles alustavad. Tartu toomkiriku varemeis mängitava «Undiini» vabaõhusaali 300 kohast on kaks kolmandikku täis olnud ja produtsent Liisa Kaha sõnul tuleb laussuviseks läinud ilmadega publikut järjest juurde.
Emajõe Suveteatri juht Andres Dvinjaninov on samas veendunud, et ilm teatrikülastust ei mõjuta. «Teatrisse tullakse sõltumata ilmast, sest vaatama ei tulda ju mitte ilma, vaid konkreetset etendust ja näitlejat,» kinnitas ta. «Tullakse, kui on hea sisukas lugu.»
Samal veendumusel oli Roman Baskin. «Inimesed tahavad head asja näha ja me mängime väärt dramaturgiat,» kinnitas Baskin. «Maugham, Shaw, Ayckbourn, O’Neill,» loetles ta oma lavastuste autoreid.
Dvinjaninovi sõnul ei anna tänavune suvi kahjuks siiski tunnistust, et masust oleks välja tuldud. «Sõltumata ilmast ei saa teatrisse tulla, kui rahakotis selleks raha pole,» tõdes ta.
Samas – puhtalt piletirahast kallist suvist teatritegemist kinni ei maksa.
Piletihinnad kõiguvad seitsmest eurost kaheksateistkümneni, aga mõnesajale vaatajale mõeldud etenduste kulud on suured.
«See on sisuliselt ekspeditsioon, kui näiteks kas või Otepääle teatrit tegema läheme – lava ja kõik muu tuleb kohale vedada ja üles ehitada,» lausus Dvinjaninov. «Suvelavastus on kordades kallim kui oma teatrimajas mängimine,» lisas ta. Tema sõnul jääb suvelavastuste eelarve 40 000 – 70 000 euro vahele, sõltuvalt ka sellest, kui palju näitlejaid tükis mängib.
«Toetused, mis vahepeal – enne majanduslangust – väga heaks kasvasid, on kokku kuivanud,» ütles Dvinjaninov. «Peame lootma publiku armule ja toetajatele, muidu on Emajõe Suveteatri edasine tegevus küsimärgi all.» Emajõe Suveteatril tuleb augustikuuks välja veel kaks värsket lavastust – üks Tartus Ateena keskuses ja teine Otepääl. «Kui saalid täis, saame hakkama,» oli Dvinjaninov lootusrikas.