Suri maastikuarhitekt Vaike Parker

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaike Parker
Vaike Parker Foto: Eesti Arhitektide Liit

Kolmapäeval suri 85 aasta vanuses teenekas maastikuarhitekt Vaike Parker, teatas Eesti Arhitektide Liit.

18. märtsil 1927. aastal sündinud Parker õppis ENSV Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1944. aastal avatud aia- ja pargikunsti erialal. Diplomeeritud maastikuarhitektina suunati ta tööle Eesti Põllumajandusprojekti.

Parkeri edasine tööelu kulges kunstnikuna Eesti Kunstifondi Tartu osakonnas ning alates 1960. aastate algusest taas Tallinnas Eesti Projektis, kus ta täitis vanemarhitekti ülesandeid. Tema juhtida oli muu hulgas Haapsalu, Saue, Põlva ja Tartu üldplaani koostamine.

1970. aastail töötas Vaike Parker Kommunaalprojektis projekti peaarhitektina. Tema tuntuim toonane töö on Estonia teatri ja Viru hotelli vaheline park (1971). Parkeri loodud Tallinna laululava ja Maarjamäe lossi ümbruse Rahvaste Sõpruse pargi projekt (1972–1975) pälvis aga võistlusel I–II auhinna.

Vaike Parkeri viimane töökoht oli Kunstikombinaat ARS, kus ta koostas aastani 1982 haljastusprojekte. Pärast seda tegutses ta vabakutselise haljastusarhitektina.

Parker on kujundanud ka näitusi (Aleksander Niine mälestusnäitus, Eesti aedade fotonäitus) ja andnud välja juhendteatmikke («Haljasalade mullatööd», «Õuealade katendid», «Õuealade haljastustööd»).

Siiski on Vaike Parker tunnistanud, et tema suurim armastus on aedade kujundamine. Tema kavandatud aiad kasvasid välja hoonest, ruumijaotusest ja stiilist. Ta on öelnud, et kui arhitekti loodu on kui maal, siis tema haljastus on nagu raam pildile.

Parkerit inspireerisid eeskätt funkmajad, nende lihtsus ja otstarbekus. Tema aiakujunduslikku käekirja iseloomustavad modernistlikud võtted – vähe liike ja sorte –, mis tagab aia terviklikkuse. Vaike Parker lähtuski oma kujundustöödes minimalismipõhimõttest: mida vähem, seda parem.

Parkeri arvukatele aiakujundustöödele lisandus 2007. aastal valminud Seedri tänava pansionaadi haljastus Pärnus (arhitekt Kalle Vellevoog). Nii mõnigi tellija ja kolleeg ei jõudnud ära imestada, et 80aastane proua koostas kõik oma projektid arvutis.

Tema üheks viimaseks olulisemaks tööks oli Eesti Vabariigi Pekingi saatkonna haljastusprojekt (arhitektid Andres Põime, Lauri Vaimel), mis valmis 2009. aasta lõpus, ning mullu sai ta valmis Tallinna Palderjani tänava eramu aia kujunduse (arhitekt Andres Põime).

Üks Vaike Parkeri kolleege meenutab, et kui ta arutas tänavu jaanipäeva paiku temaga üht haljastusprojekti, oli Vaike nooruslik, loominguline ja tegus, nagu tavaliselt.

Vaike Parker saadetakse ära teisipäeval, 14. augustil kell 13 Nõmme Rahu kirikust.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles