Ugala: järgmisel aastal nii suurt kahjumit ei tule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
SAKALA01:   : VILJANDI, EESTI, 20MAR09
Teater Ugala. Ugala sümbol.
er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA
SAKALA01: : VILJANDI, EESTI, 20MAR09 Teater Ugala. Ugala sümbol. er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA Foto: Elmo Riig / Sakala

Ugala teater kinnitab, et üle kolmesaja tuhande euro suurune kahjum majandusaruandes on erandlik ning ei kordu järgmisel aastal.

Ugala teatri avalike suhete juht Kairi Leivo sõnul tuleneb teatri finantsaasta kahjum peamiselt ühekordsetest varadega seotud tehingutest. Teatri sihtasutuse 2011. aasta kahjum oli 329 813 eurot, sealjuures tõid tehingud varadega kahju 243 343 eurot, ehk peaaegu 74 protsenti.

Ugala pansionaadihoone müük tõi teatri sihtasutusele 72 488 eurot kahju. Leivo tõi põhjuseks vara ümberhindamise: «Pansionaadi hoone bilansiline väärtus oli tunduvalt suurem tänasest turuväärtusest.»

2011. aastal toimus ka teatri elektritoite alajaama võrkude ümberehitus lõplik vormistamine, mille bilansiline maksumus oli 170 855 eurot. Alajaam ehitati Ugala teatri investeeringutoetuste arvelt, kuid üle tuli see anda jaotusvõrgule.

Leivo sõnul laekus 2011. aastal Ugalale piletitulu oodatust rohkem, mis võimaldas teatril teha lisaeelarve. «Lõppkokkuvõttes ületasime tulupoolelt ka lisaeelarve,» kinnitab Leivo, et majandusaruandest hoolimata läheb Ugalal hästi.

Lisaks riigitoetustele laekub tulu teatrile peamiselt piletite müügist, vähemal määral ka ruumide rendist ning reklaamimüügist. «Tulude suurendamise põhiline võimalus on piletihinna tõstmine, ent tänastes majandustingimustes on publik hinnatundlik, » ütles Leivo.

Ugala avalike suhete juhi sõnul näitab sihtasutuse majandusaruanne miinust, kuid peegeldab peamiselt varade müügi ja amortisatsiooni kulusid ja on seega pigem raamatupidamislik.

Kuna käesoleval aastal ei ole Ugalal suuremahulisi varadega tehinguid ette näha, loodab Leivo, et nii suur miinus teatri sihtasutuse majandusaruandes ei kordu. «Püüame teha head teatrit, mis pakuks võimalikult paljudele inimestele häid elamusi,» ütleb Leivo.

Tagasi üles