Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/09/21/760886t1he3f6.jpg)
Kultuuriministeerium ei pea riigi hallatavate sihtasutuste negatiivseid majandustulemusi tõsiseks probleemiks.
Suurimate negatiivsete finantstulemustega asutuste hulka kuulub ka mitu kultuuriministeeriumi hallatavat sihtasutust. Näiteks Eesti Draamateatri 2011. aasta kahjum oli üks suurematest – miinus 650 330 eurot. Ka Ugala Teatri kahjum oli 329 813 eurot.
Kultuuriministeeriumi avalike suhete juhi Ave Toots-Erelti sõnul on majandustulemus vaid üks number finantsaruandlusest. Kultuuriasutuste majandusliku olukorra tervikpildi saamiseks tuleb Toots-Erelti sõnul arvesse võtta ka asutuste tegevuse sesoonsust ning kulude struktuuri, mis majandusaruannet mõjutavad.
Toots-Erelt toob näiteks Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse, mis eelneval 2011. aastal jäi 14 629 euroga miinusesse: «Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tegevus on tsüklilise iseloomuga ning peo ettevalmistamiseks tehtavad kulud ei lange alati kokku tulude laekumise ajaga.»
Teatrite sihtasutuste kahjumit mõjutavad Toots-Erelt sõnul suuresti amortatsioonikulud.