Ilves: liivi keele sõnaraamat toob tagasi kaduma kippuvat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves riigivisiidil Lätis.
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves riigivisiidil Lätis. Foto: Liis Treimann

President Toomas Hendrik Ilves osales äsjavalminud «Liivi-eesti-läti sõnaraamatu» esitlusel Riias, Eesti saatkonnas.

«Kauaoodatud liivi-eesti-läti sõnaraamat kaotab need piirid, mis seni olid liivi ning eesti ja läti keele vahel. Nii võib seda sõnaraamatut nimetada 21. sajandil püstitet uue aja Liivi Rahvamajaks, mis kinnitab, et liivlased hoiavad hoolsalt oma juuri ning toovad tagasi kaduma kippuvat,» ütles Eesti riigipea.

Ta tunnustas Läti valitsust, kes hoolimata kokkuhoiueelarvele pidas vajalikuks toetada oma põlise ja väikese rahvakillu sõnaraamatu ilmumist, mis esmakordselt on nii mahukas ja sisukas.

«See ongi aga vabade ja demokraatlike ühiskondade kohustus ning vastutus – seista väiksemate kultuuride eest, et nad saaksid julgustust kesta ja areneda,» sõnas president Ilves.

«Liivi-eesti-läti sõnaraamatu» andsid Eesti ja Läti riigi toel välja Tartu Ülikool ja Läti keele agentuur, selle koostajateks on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli uurija Dr.phil. Valts Ernštreits.

Sõnaraamatuks vajaliku materjali kogumist alustati ligi neli aastakümmet tagasi, 2003. aastast asusid Eesti ja Läti teadlased koostama selle käsikirja. Tegemist on esimese Lätis ilmunud liivi keele sõnaraamatuga, sest kaks eelmist anti välja kas Venemaal (1861) või Soomes (1938).

Üks sõnaraamatu autoreid, Valts Ernštreits, ütles, et «Liivi keelele pole see üksnes sajandi sündmus, see on esmakordne ja ajalooline pöördepunkt.»

Tagasi üles