Tänaseks on välja kuulutatud üks tähelepanuväärne filmiseanss: nimelt jõuab Tallinna Kosmose kino suurele ekraanile 44 aastat tagasi vändatud kodumaine sõjafilm «Inimesed sõdurisinelis», millega tähistatakse Eesti laskurkorpuse moodustamise 70. aastapäeva ja eesti filmi 100. sünnipäeva.
«Mitte mingil juhul ei ole tegu poliitilise üritusega,» rõhutab dokumentalist Meelis Muhu, kes korraldab seansi koos sõjaajaloo klubiga Front Line – viimasest teeb ta parasjagu ka filmi. «Lihtsalt kurb on vaadata, kuidas «valel poolel» võidelnud mehed on kapi taha tõrjutud, nagu poleks neid olemaski.»
Muhu peab oluliseks, et samamoodi ei juhtuks Jüri Müüri filmiga. «Olles nüüd lugenud mälestusi Eesti laskurkorpuse moodustamisest ja selle lahinguteest, meeldib mulle Müüri interpretatsioon üha enam. Mõistan ka seda, et film oleks saanud veel võimsam, kui polnuks tolleaegseid poliitilisi tõmblusi, mille hammasrataste vahele see jäi, samas arvan, et need on iseloomulikud igale ajale ja kui praegu tehtaks sellist filmi, tahaks ma küll, et peategelaseks poleks poliitiline ideoloogia ja valitsev ajalootõlgendus, vaid «inimene sõdurisinelis»,» ütleb ta.
Avalikule seansile, kuhu müüakse ka pileteid, on oodata umbes 30 sõjaveterani, peetakse kõnesid ja Front Line korraldab Teise maailmasõja mundrite demonstratsiooni.
Kosmose kinos, kus on Eesti suurim kinosaal, linastus «Inimesed sõdurisinelis» ka 1968. aastal. Muhu sõnul vajavad suured filmid suurt ekraani. «Teleriekraanilt ei pääse palju olulist mõjule,» rõhutab ta. Näidatav filmikoopia on pärit filmiarhiivist.
«Inimesed sõdurisinelis», mida võib nimetada ka ainsaks tõeliseks eesti sõjafilmiks, jutustab sellest, kuidas Punaarmeesse mobiliseeritud Eesti meestest moodustatakse pärast katsumusi tööpataljonis laskurkorpus, samuti selle lahingutest Velikije Lukis ja Emajõe ääres.