/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/10/05/1356816t1hb33f.jpg)
Kultuuriminister Rein Lang oleks nõus raamatute käibemaksumäära tõstma 20 protsendile vaid sel juhul, kui garanteeritaks, et kogu sellest laekuv lisaraha läheks otse kirjanduse arendamiseks.
Ministeerium pole nõus raamatute käibemaksu muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil rõhutas Postimehele, et ministeeriumil ei ole lähemas perspektiivis plaani raamatutele kehtivate käibemaksumäärade kallale minna. Teema on aruteludesse tekkinud praegu toimuva kultuuripoliitika arengusuundade koostamise käigus, milleks huvirühmad on oma ettepanekuid esitanud.
«Meilt on küsitud, mis siis, kui ühtlustada kõik käibemaksumäärad [20 protsendile – toim]? Seetõttu tahtsimegi teada, mis juhtus Lätis, kui 2009. aastal sama asja tehti. Lätis vähenes raamatumüük 48 protsenti esimese paari kuuga, hinnad tõusid. Valitsus taastas kuus kuud hiljem madalama maksumäära. See on suhteliselt hirmutav kogemus,» rääkis asekantsler.
«Meie ministeeriumis ei usu, et see [madalam käibemaksumäär raamatutele – toim] on parim mehhanism kirjastuste toetamiseks,» sõnas Siil. «Tegelikult on täna Eestis üle 90 protsendi kogu raamatu jaemüügiturust kahe ettevõtte käes – Rahva Raamatu ja Apollo. Nende juurdehindlus raamatutele on kuskil 40 protsenti. Ehk põhimõtteliselt see mehhanism, mis peaks toetama Eesti kirjandust, seda tegelikult ei tee, vaid toetab laias laastus vaid kahte jaekaupmeest, seda enam, et käibemaksumäär ja raamatu hind ei ole korrelatsioonis. Küsimus on nende kasumimarginaalis,» rääkis asekantsler.
«Täna võidavad sellest automaatsest käibemaksuerisusest ju kõik trükised. Minge vaadake, millist pahna te võite lettidelt leida lisaks korralikule kirjandusele. Seega madalam käibemaksumäär on antud ka nendele trükistele, mis tegelikult mitte mingisugust kultuuripoliitilist väärtust ei oma,» kõneles Siil.
Raamatutele kehtiva käibemaksuerisuse kaotamise ehk raamatute maksumäära tõstmisega 20 protsendile võidaks riik umbes 9 miljonit eurot aastas. Siili sõnul on kultuuriminister Rein Lang alati öelnud, et kui üleüldse tuleks kõne alla käibemaksu tõstmine, siis ainult sel juhul, kui garanteeritakse, et see raha tuleks sellesse valdkonda tagasi. «Ehk kui valitsuses jõutaks kokkuleppele, et see 9 miljonit eurot tuleb otse sõnakunsti arendamiseks ehk läheks kirjanikele, kirjastustele, reaalselt selleks, et ainuüksi kirjastustel oleks madalam kaanehind.»
«Sellest oleks Eesti kirjandusele suurem mõju kui tänasest süsteemist,» nentis Siil. «Aga on loogiline, et see eeldab palju pikemaid arutelusid, sellisest garantiist pole veel räägitud isegi kultuuriministeeriumis, lõpeb teema siin praegu ära.»
Küll aga saatsid kirjastajad ja kirjanikud praegu toimuva kultuuripoliitika arengusuundade ettevalmistamise käigus ettepaneku ühtlustada tavaraamatute ja e-raamatute käibemaks. Kultuuriministeerium ei näe võimalust, et lähiajal seda teha saaks.
«Teiseks on alati olnud õhus see, et alandada kriisi ajal 9 protsendile tõstetud käibemaksumäär raamatutele tagasi 5 protsendile, nagu oli varem. Need ettepanekud on meil laual, loomulikult on neid arutatud,» ütles Siil, kuid lisas kohe, et ka käibemaksumäära vähendamise poolt ministeerium ei ole.