Festivali pikaajaline fänn Mart Sander: «Mina pole ühtegi aastat vahele jätnud. Et pean täna vahepeal ära käima ja vahele jätma neli filmi, on lausa omaette tragöödia. Paelub see, et festival on selline natuke klubiline üritus, kus kohtuvad üksteisega inimesed, kellega muidu ei kohtuks. Inimesed, keda ühendab selline perversne armastus õudusžanri vastu. Üleüldse olen festivali juhile Maria Reinupile väga tänulik, et ta seda teeb - ükski naine pole mulle pakkunud nii palju rahuldust kui Maria seda juba festivaliga kümme aastat teeb. Lemmik õudusfilm... mulle õudselt meeldivad Mario Bava filmid ja mul on hea meel, et üks neist ka eile kavva võeti. Mõned on tal palju hoogsamad ja ka värvilisemad. Üks isiklikke lemmikuid on selline vana film nagu 1963. aasta «The Haunting», mis on üks kõige õudsemaid filme, mida tean. Seda ma esimest korda nii nägingi, et olin üksinda ja mulle hirmsalt meeldis. Ja muidugi mu elu esimene õudusfilm, mida nägin, kui olin viie- või kuueaastane - «Saragossast leitud käsikiri». Poola film kuuekümnendatest, mis oli selline murdepunkt mu noores elus. Film, mida ma ei unusta. See oli muuseas ka Kurt Cobaini lemmik. Ja ka Roger Cormani fänn olen - just nende Poe ekraniseeringute, mis ta ammu tegi.»

Suvituslinna tabas õuduste laine

Andrus Kivirähki lastelood linastuvad Varssavi filmifestivalil