Aja auk ⟩ Esimene rock-staar

Postmark Robert Johnsoniga FOTO: Shutterstock Foto: Shutterstock

Võib vist öelda, et Robert Johnson oli esimene rock-staar. Vähemalt selline rock-staar, kelle ­järgi ennast hiljem ka modelleerida võeti. Selline rock-staar, ­kellesarnaseid maailmas enam eriti ei ole, sest maailma struktuur on muutunud. Rock-staar on küll üsna nõme ja mingit laadi turundusmõtlemisest totaalselt risustatud sõna ja seda ehk ei kõlbakski Robert Johnsoni kohta kasutada. Keith Richards ütles, et Robert Johnsoni muusika on nagu Bach.

Delta-bluusi laulja ja kitarrist Robert Johnson oleks saanud 8. mail 110. Kui ta 1938 suri, oli ta 27, maagiline ja müstiline arv konteksti arvestades seegi. Tema oli see mees, kelle kohta räägiti, et ta sõlmis lepingu kuradiga. Selline faustilik müüt, mis on võrdlemisi keskne nii kunstnikuks laiemalt kui ka rock-staariks olemise juures. Sa müüd oma hinge kuradile ja saad selle eest vastu ande. Pärast seda lähed muidugi põrgusse, aga asi on ilmselt seda väärt.

Robert Johnson oli alguses võrdlemisi kehvake kitarrist, aga mängida tahtis. Kui Son House, Bukka White ja muud tollased põhimehed sattusid Robert Johnsoni Mississippi kodukanti esinema, proovis Robert ka lavale ronida, aga nagu Son House hiljem meenutas, vilistati ta välja. Selle peale Robert Johnson kadus kuhugi ja kui ta tagasi tuli, oli ta teine inimene, vähemalt oma oskustelt.