Tsirkus sünnitab imesid

«Kõnelused» Foto: Walopress

Kui kümme aastat tagasi väitnuks keegi, et 2007. aastal toimub Eurovisioon Helsingis ja Soome näitab finaalkontserdi vahenumbri ajal Euroopale kodumaist tsirkust, puhkenuks ma naerma – umbes nii olla lausunud üks soome tsirkusekriitik.

Meelde tuli see seoses sellega, et täna ja homme esinevad Kumus Ville Walo ja Kalle Hakkarainen – mehed, tänu kellele sealhulgas on kaasaegsest tsirkusest kujunenud üks soome kultuuri olulisi ekspordiartikleid. Esimene neist on žonglöör, teine must- ja videokunstnik. Lavastus, mille nad Tallinna toovad, kannab pealkirja «Kõnelused» – teemaks moodsat ühiskonda vaevav kommunikatsioonikriis.

Olulised on siin kaks asja. Esiteks, et tegu on uue tsirkusega, mida tehakse tänapäevaste vahendite ja tänapäevase esteetika järgi, erinevaid kunstiliike ristates ja nn vanale tsirkusele iseloomulikust triki- ja numbrikesksusest lahti üteldes. Mida see tähendab? Seda, et trikke ei tehta enam trikkide eneste pärast. Trikk n-ö lahustub, muutub osaks lavastusest – selle idee väljendajaks.

Teiseks tuleb silmas pidada, et «Kõnelused» esindab just uue tsirkuse kunstieksperimentaalsemat suunda, mis iseloomustab soome tsirkust üldisemaski mõttes, nagu ka teatud tõsidus või põhjamaine, pisut raskepärane huumor – kuidas kellelegi.

Nii ei väsi soomlased vist iial pead murdmast, kuidas ühendada tsirkusekunsti alus – trikk – moodsa tehnoloogia ja uue meediaga, aga ka kaasaegse kunsti arsenali kuuluva esteetikaga, olgu selleks siis installatsioonilisus või per­for­man­ce’i-kunst.
Isegi trikid, nende sooritamise tehnika, on otsingulised – Ville Walo näiteks žongleerib tantsides, kasutades kõige ootamatumaid igapäevaesemeid. Kalle Hakkaraineni illusioone on aga pärjatud koguni mustkunsti MMil. Ka «Kõneluste» lõpus sünnib väike ime.

Vaata ka: «Ai, kui valus tsirkus – Soome oma» (PM 19.05.2007)