Lihtsalt Maria

Pildil Maria Klenskaja Aili rollis Sirkku Peltola näidendis «Soome hobune».

FOTO: Teet Malsroos

Maria «Maša» Klenskaja – näitlejanna amplituudis õhkõrnast Jänku-Jutast ja Tammsaare Ramildast naiskillerini filmis «Surma hinda küsi surnutelt». Nüüd ka krimiseriaali vastupandamatu Ellotškani.

Ühisnimetajaks suures plaanis ninasõõrme tukslemine, kui midagi Maša eetikamaitse järgi pole. Mäletate, kuidas ta «Surma»-filmis parteikaaslase naiselt Mari Lillelt põrandalapiga vastu vahtimist sai: «Mina ei tea, mis teie seal põranda all teete, aga mina pean lapsi toitma, kooli saatma…» Ja siis Maria parteisõduri alanduvalt üleolev vastuküsimus: «Kas ma saan kuidagi aidata...»

Nagu rollides, nii ka elus. Klenskaja ninasõõrmetest saab aru, kui midagi on viltu, tema suure hinge kriteeriumide järgi madal.

Veel enne teatrikooli, toonase Noorsooteatri grimeerijana, oli Mašal, nagu teda kolleegid-sõbrad kutsuvad, au puutuda kokku Eesti teatri grand old lady Lisl Lindau endaga. Nüüd, pärast üht teatrireisi Euroopasse, õhkasid noored teatritudengid vaimustusega mitte Euroopa ega teatri, vaid Maša värvikate lugude järele.

Tagasi üles