iDeal kampaania

Kes tahab, saab maailma parandada
«Idealistid» on vaimustav väljapanek

Kalle Aasamäe «Kenya meets Estonia».

FOTO: Eero Vabamägi

Viimaseid päevi Tallinna Kunstihoones avatud rakenduskunsti näitus «Idealistid» kõnetab kõiki, sest erinevatesse põlvkondadesse kuuluvate autorite tööd pakuvad mitmesuguseid tõlgendusvõimalusi, jagades teadmisi, oskusi, kogemusi, millega püüelda täiuslikuma maailma poole.

«Idealistide» avamisel rääkis kuraator Karin Paulus, et selle väljapaneku idee inspireerijaks oli Eesti meesterõivaste omapärasemaid loojaid Kalle Aasamäe, kes käis 2015. aastal vabatahtlikuna Keenias, et korraldada koolivormide hanget ning tegeles ka tootearendusega. Tema eesmärgiks Aafrikas oli muuta õmblejate töö kergemaks ning kannustada neid edaspidigi oma oskusi rakendama. Kunstihoones eksponeerib kunstnik Musta Mandri mõjutustega värvikat meeste moodi ja nende rõivaste pilkupüüdvaid kavandeid.

Rõivateema erinevad aspektid paeluvad ka teisi näitusel osalejaid. Juba vestibüülist algav ja treppidel jätkuv Kraami (Killu Sukmit ja Minna Hint) installatsioon-pood-töötuba kaasab külastajaid, kes tahavad osaleda kaltsuvaipade (mis kingitakse Eestisse saabunud pagulaste peredele) kudumisel, tuua tasuta rõivaste poodi esemeid või siis valida ekspositsioonist endale midagi meelepärast. Muide, see menukas installatsioon muutub pidevalt!

FOTO: Eero Vabamägi

Paljud «Idealistide» autorid ongi asjade uuskasutuse teema võtnud oma südameasjaks. Üldsusele on teada Reet Ausi aastatepikkune tegevus Bangladeshi rõivatööstuses, kus tarmukas disainidoktor püüab muuta sealset tootmist keskkonnasäästlikumaks, ja tema loov taaskasutus ning tootmisjääkidest uute rõivakollektsioonide kavandamine.

Meeldejääv on Marta Mooratsi rõivakollektsioon, mille valmistamisel ei teki jääke ega koota uut kangast. Eksponeeritud lõigete järgi saab vaataja aimu, kuidas selliseid «disainipuslesid» kokku pannakse.

Samuti on elamuslikud tekstiilikunstnike Aune Taamali, Krista Leesi ja Aet Ollisaare etteasted. Omamoodi võluv on ehtekunstnik Anu Paali installatsioon «Ajast ja arust», milles on ühendatud 1960ndate aastate sõled ja prossid puukoore, kivi, mere äärest leitud puutükkide ja katkiste ehete juppidega. «Ma ei soovi toota juurde mõttetuid asju maailma, mis võib peatselt uppuda prügisse ja tarbimisühiskonna ideaalide loodud tarbimissnobismi,» selgitab kunstnik näitusele «Idealistid» pühendatud ajalehes Müürileht.

FOTO: Eero Vabamägi

Lehes pakutakse vabavarana tootedisainer Veiko Liisi mööbliseeria Jovvut jooniseid, mille järgi võib igaüks endale tooli valmistada. Kunstihoones eksponeeritud toolid, nagid, riiulid ja lambid igatahes julgustavad kätt proovima.

Aga lapsed saavadki näitusesaalis koostada disainer Eva-Liisa Kubinyi kavandatud Feltive’i vildist moodulitest erinevaid asju ja küll noortel tooteloojatel fantaasia lendab!

Eestis on alati olnud oma kätega tehtud töö au sees. Tänapäeval eelistavad pärandkultuuri viljelejad säästlikku majandamist ja materjalikasutust, valmistades ise kangast, nuge ja kirveid, kasutades puutohtu, hukkunud loomade nahku jne. Traditsioonilisi puidutöötehnikaid viljeleva Andres Ansperi, vanarauaga töötava Karmo Kiilmanni, lambavilla võimalusi uuriva Ave Matsini ja nahka vääristava Kristina Rajando omanäoline installatsioon tutvustabki nende lemmikmaterjale.

FOTO: Eero Vabamägi

Nahkköiteid hindavaid kirjandussõpru rõõmustavad keskaegseid tehnikaid tundva kunstniku Rene Haljasmäe tehtud kümme erineva köitmisviisiga raamatut.

Mäluteema ja taimede taaskasutus huvitab Oaasi arhitekte Maria Pukki ja Ivar Lubjakut, kelle triptühhon «Mahajäetud maastikud» mõjub mõnes mõttes kui altar kunstihoone suure saali tagaseinas. See näitab kaduvate maastike võlu ja nendes peituvat üllatavat (taime)rikkust.

Aga enne «rohelusse» jõudmist peab külastaja mööduma keset saali suurel alusel seisvast postamendist. Martin Rästa konstrueeritud heliinstallatsioonil «Sana Sancta» (ladina keeles 'püha heli') on võimalik ükshaaval või ka samaaegselt mängida ja omavahel kombineerida erinevaid religioosseid helisid. Üllatav ja mõtlemapanev.

FOTO: Eero Vabamägi

Tegelikult pakub terve «Idealistide» näitus parasjagu elamusi ja mõtlemisainet, ärgitab arukamalt tegutsema. Kiidusõnu väärib ka väljapaneku kujundus, mille tegi büroo Laika, Belka & Strelka.

Tähelepanuväärne on Erika Tammpere tarbimiskriitiline installatsioon «Kuldvillak ja küllusesarved», milles autor seob antiikmütoloogia ja massikultuuri kuldsete lõngadega kokku, ironiseerides maailmas valitseva pillava loodusvaenuliku elulaadi üle. Kiirteelt otse prügimäele kihutav autodevool näitab, et aeg on tarbimisbuum asendada kasinama ja loomingulisema elustiiliga.

Soovitan «Idealistide» näitusele minekuks aega varuda, sest nii mõnigi skulpturaalne objekt või pilt avaneb teisel vaatamisel hoopis uutmoodi, sisukamalt.

NÄITUS

«Idealistid»

Kuraator Karin Paulus

Avatud Tallinna Kunstihoones 14. augustini

Tagasi üles