Edvard Radzinski portreteerib tsaare ja Stalinit

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edvard Radzinski
Edvard Radzinski Foto: Alexander Gorchakov

Selles minisarjas tutvustame kirjandusfestivali HeadRead tähelepanuväärseid väliskülalisi.

Krista Kaer soovitab: «Edvard Radzinski jõudis Eestisse kõigepealt näitekirjaniku ja alles siis suurepäraste, elavate ja haaravate elulooraamatutega. Tema käsitluses saavad reaalseks ja värvikaks nii Stalin, Rasputin kui ka tsaarid. Tal on jätkunud kirjutamise kõrvalt aega tegutseda ka televisioonis ning tema populaarsus Venemaal, aga väljaspool Venemaad on väga suur. Viimasel ajal on Radzinski tegelnud ilukirjandusega ja peatselt on ilmumas tema romaan Stalinist ja tema ajast, «Koba apokalüpsis».

Festivali koduleheküljel tutvustatakse teda nii:

Edvard Radzinski (1936) on tuntud vene näitekirjanik, stsenarist ja biograaf. Mitmed tema kirjutatud Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitiliste murrangute keskmes asunud juhtfiguuride biograafiad on Eesti lugejale hästi teada: «Stalin» (Varrak, 2000); «Nikolai II: Venemaa viimane tsaar» (Varrak, 2001); «Rasputin: elu ja surm» (Varrak, 2002); «Napoleon: elu pärast surma» (Varrak, 2003) ja «Aleksander II: Venemaa lootuse ja terrori vahel» (Varrak, 2005, kõik teosed tõlkinud Margus Leemets).

Radzinski biograafiad paistavad silma emotsionaalsuse ja poeetilisusega ning julgusega käsitleda ajalugu eelkõige haaravate ja vapustavate lugude varasalvena, mis annab võimaluse esitada faktide kõrvale ja tegelikkuse ilmestamiseks põnevaid ja kujutlusvõimet toitvaid hüpoteese. Ajalool on omadus muutuda Radzinski käes dramaatiliseks jutustuseks. Ajalugu saab lugeda peaaegu nagu ilukirjanduslikku põnevuslugu, mida on võimalik ühtaegu jälgida ja interpreteerida. Aga eks Radzinskit lugedes võib ka veenduda, et reaalne elu on ilukirjandusest alati omajagu pöörasem. Edvard Radzinskiga on võimalik kohtuda Kirjanike Maja musta laega saalis neljapäeval, 28. mail kl 18.

Festivali kavaga võib tutvuda siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles