Erivajadustega laste «Hernehirmutis»

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parandusklass»: nii see esimene armastus puhkeb.
«Parandusklass»: nii see esimene armastus puhkeb. Foto: Kaader filmist

«Parandusklass», režissöör Ivan I. Tverdovski (Venemaa)

4/5

Provotseeriv, poleemiline film, mis hargneb erivajadustega laste klassi – Venemaal nimetatakse selliseid korrektsiooni- ehk parandusklassideks – seinte vahel, kus õpivad need, kes vaimse või füüsilise arengu tõttu ei saa kooliprogrammiga tavapärases tempos ja mahus hakkama.

25-aastase, veel verisulis režissööri Ivan I. Tverdovski ettekujutuses on neis sündiv muidugi üks paras košmaar. Ta on selliseid tavakoolide juures tegutsevaid klasse nimetanud suisa getodeks, kus leiavad aset tuhanded tragöödiad, mida paraku saatvat ühiskonna vaikimine ja tähelepanupuudus.

Ühte sellisesse 11. klassi tuleb 1. septembril ka ratastoolis Lena nagu ingel hoolimatusse ja ükskõiksesse maailma. Peagi tärkab tema ja epileptik Antoni vahel esimene armastus, mille tulemusena pannakse proovile ühiskonna taluvuse piir. Selle käigus loomastuvad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad.

Vene press on seda Rolan Bõkovi kuulsale filmile osutades nimetanud ka «21. sajandi «Hernehirmutiseks»» või «Hernehirmutiseks ratastoolis». Kokkupuutepunkte võib kahe linateose vahel tõesti leida, ent psühholoogilisele motiveeritusele, ka olustikulisele usutavusele mööndusi tehes eelistab Tverdovski pigem sensatsioonilisust. Ta mängib osavalt vaataja emotsioonidega, varjamatagi, et üks tema eeskujusid on suur manipulaator Lars von Trier.

Jõuline debüüt ja üks enim tähelepanu pälvinud tänavusi vene filme.

Täna, 20. novembril kell 16 Tallinna kinos Coca-Cola Plaza ja 28. novembril kell 20 Narva kinos Astri

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles