Täna möödub 40 aastat kontserdist, mis esmakordselt tutvustas publikule sõnaga «tintinnabuli» seonduvat Arvo Pärdi muusikat. Tallinnas Estonia kontserdisaalis esitasid ansambel Hortus Musicus, Tallinna Kammerkoor ja mõned solistid kontserdi esimeses pooles Arvo Pärdi teostetsükli.
Kavalehel oli selgituseks kirjas «Tintinnabuli». Õhtu teine pool oli Hortus Musicuse ja 15. sajandist pärit Guillaume Dufay viieosalise missa «L’homme arme» päralt, kirjutab Immo Mihkelson Arvo Pärdi Keskuse kodulehel.
25. oktoobril ehk paar päeva enne Tallinna-kontserti esitas Hortus Musicus peaaegu sama kava Tartu ülikooli aulas. Helilooja ise kohal ei viibinud ning sestap ei peeta seda päriselt esiettekandeks.
Nora Pärdi saatetekst «Arvo Pärt – Tintinnabuli (1976)» oli esimene katse kirjeldada originaalset kompositsioonitehnikat, milleni helilooja oli jõudnud pärast pikka ja vaevarikast otsinguperioodi. Siin leidub ka selgitus sõnale tintinnabuli, mis tuleb sõnast tintinnabulum (lad ’kelluke’), omastavas käändes tintinnabuli, millest kujunes hiljem Arvo Pärdi ainulaadse helikeele üldnimetus.
«Kellukese naturaalse kõla ilu assotsieerub autoril selgekõlalisuse mõistega ja veelgi konkreetsemalt kolmkõlaga,» kirjutab Nora Pärt kavalehel. Arvo Pärdi uusi teoseid iseloomustab tema sõnul see, et nad annavad suhteliselt vabad käed kõlavärvingu valikuks. «Muusikaline materjal on fokuseeritud iseendale ning peab silmas ja arvestab oma jõududega. Tämber tuleks nagu väljastpoolt ja võib olla igal juhul erinev.»
Kavalehel ilmus ka valik helilooja muusikapäevikutes leiduvatest mõtetest, mis on kirja pandud tintinnabuli-stiili leidmise ajal.