Vaata, need teosed kandideerivad Kulka aastauhindadele

FOTO: Erakogu

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta auhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

PROOSA

  • Mait Vaik «Meeleparanduseta»
  • Maarja Kangro «Klaaslaps»
  • Meelis Friedenthal «Inglite keel»
  • Mehis Heinsaar «Unistuste tappev kasvamine»
  • Maimu Berg «Hitler Mustjalas»
  • Nikolai Baturin «Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse»

LUULE

  • Jüri Kolk «Igapidi üks õnn ja rõõm»
  • Silvia Urgas «Siht/koht»
  • Marko Kompus «Laboratoorium. 44 luuletust»
  • Kaur Riismaa «Soekülm»
  • Elo Viiding «Teadvuselooja»
  • Vladislav Koržets «Laulud või nii»

ESSEISTIKA

  • Hasso Krull «Mõistatuse sild»
  • Tiit Hennoste «Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I»
  • Maarja Vaino «Tammsaare irratsionaalsuse poeetika»
  • Leo Luks  «40 kiri»
  • Janika Kronberg «Hästi valitud sõbrad»
  • Aado Lintrop «Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust»

VABAAUHIND

  • Thomas Salumets «Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit»
  • Lauri Sommer «Lugusid lõunast»
  • Tõnis Tootsen «Esimene päev»
  • HAPKOMAH «Kuidas minust sai HAPKOMAH»
  • Cornelius Hasselblatt «Eesti kirjanduse ajalugu» ja «Ma armastasin eestlast»
  • I. V. «Aedniku päevik»

NÄITEKIRJANDUS

  • Eero Epner «Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval»
  • Tõnu Õnnepalu «Mäed»
  • Paul-Eerik Rummo «Taevast sajab kõikseaeg kive»
  • Ivar Põllu «Baskin, ehk nalja põhivormid»
  • Urmas Lennuk «Paljasjalgne Debora»

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE  

  • Heli Allik – Mathias Énard «Varaste tänav» (tõlge prantsuse keelest)
  • Riina Jesmin – Norman Manea «Huligaani tagasitulek» Mateiu I. Caragiale «Curtea-Veche kuningad» (tõlked rumeenia keelest)
  • Virve Krimm – Fjodor Dostojevski «Vennad Karamazovid», I ja II (tõlge vene keelest)
  • Ene Mäe – Kim Leine «Igaviku fjordi prohvetid» (tõlge taani keelest)
  • Tiina Randus – Kurt Vonnegut «Isemängiv klaver» (tõlge inglise keelest)
  • Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård «Minu võitlus» I ja II; Niels Fredrik Dahl «Eelmisel suvel» (tõlked norra keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE  

  • Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani «Paigallend»/«Svirreflugt» tõlge taani keelde
  • Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu «Mees, kes ei teinud mitte midagi»/«L’homme qui ne faisait rien» ning Jaan Kaplinski luulekogu «Raske on kergeks saada»/«Difficile de devenir léger» ja Doris Kareva luulekogu «Aja kuju»/«La forme du temps» tõlked prantsuse keelde
  • Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani «Elu ja armastus»/«Das Leben und die Liebe» tõlge saksa keelde
  • Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani «Kolme katku vahel» I /«The Ropewalker. Between Three Plagues» I tõlge inglise keelde
  • Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu «Isale»/«Ojcu» tõlge poola keelde
  • Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani «Mesilased»/«Biene» tõlge norra keelde

MÕTTEKIRJANDUS

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

  • Marek Laane – Lindsey Hughes «Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917» (Äripäev)
  • Mirjam Lepikult – Marc Jimenez «Mis on esteetika» (TLÜ Kirjastus)
  • Margus Ott –  Baruch Spinoza «Eetika» (Ilmamaa)
  • Triinu Pakk –  Edward Gibbon «Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu» I–II (EKSA)
  • Heete Sahkai –  Giuliano Procacci «Itaallaste ajalugu» I–II (TLÜ Kirjastus)
  • Kai Tafenau –  Martin Opitz «Raamat saksa luulekunstist» (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

  • Kätlin Kaldmaa – «Halb tüdruk on jumala hea olla»
  • Triinu Laan – «Vana katkine kass. Vana katskinõ kass»
  • Kadri Lepp –  «Poiss, kes tahtis põgeneda»
  • Aino Pervik  – «Hädaoru kuningas»
  • Priit Põhjala –  «Mu vanaisa on murdvaras!»
  • Reeli Reinaus –  «Kuidas mu isa endale uue naise sai»

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

  • Aurika Meimre – «А. Чернявский и его роман «Семь лун блаженной Бригитты». Комментарий»
  • Andrei Ivanov –  «Аргонавт»
  • Leonid Mihhailov –  «Поселения Понаровья»/«Narva jõe asulad»
  • Nikolai Ivanov –  «Детство, которого не было»
  • Galina Balašova – pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
  • Ljudmilla Kazarjan – pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

  • Tanar Kirs – Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
  • Hasso Krull – Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule «Kõik redelid on tagurpidi»)
  • Indrek Ojam, Jaak Tomberg – Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
  • Aare Pilv – Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul (Looming 2016, nr 2)
  • Kristiina Ross – Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja Kirjandus 2016, nr 8–9)
  • Riho Saard – Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming 2016, nr 6)

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.

Tagasi üles