Suurim eesti heliloojate loomingut tutvustav festival, mille nimeks lihtsalt Eesti muusika päevad, ühines eelmisel aastal Tallinn Music Weekiga, misjärel sattusid nn tõsise muusika saalidesse ka «popmuusika» kuulajad: elektroonika-, indie-, roki- jm huvilised. Ja vastupidi, akadeemikud leidsid, et näe, popp, see polegi ainult Lady Gaga, vaid ka Kreatiivmootor.
Tegelikult muidugi on korraldajad Ülo Krigul ja Timo Steiner aasta-aastalt rõhutanud, et ei sea piire akadeemilise ja alternatiivse vahele ning aastaid on Mustpeade Majas ja mujal kõlanud ka sõltumatu loova loomuga muusika, mille kohta ei saa öelda ei «popp» ega ammugi mitte «klassika». Tõsi, see indie- ja elektroonika osa jääb tänavu Tallinn Music Weeki kanda.
Mustpeade Maja eri saalides saame aga ülevaate uusimast eesti nüüdismuusikast: paljude kollektiivide (Resonabilis, Tallinna Kammerorkester, Tallinna muusikakeskkooli noortekoor jm) esituses ning dirigentide (Ingrid Kõrvits, Risto Joost) juhatusel kõlab näiteks Helena Tulve, Urmas Sisaski, Toivo Tulevi, Tõnu Kõrvitsa, Pärt Uusbergi ja lätlase Andris Dzenitise uudislooming.
Eelmisel nädalal Estonia kontserdisaalis «Ärkamisega» vaimu kuulajate kehadest lahutanud ja siis teistsugusena tagasi kokku istutanud Erkki-Sven Tüür puistab teoseid nagu taevast ja seegi kord (kas käesolev nädal jääb tõesti vahele!?) temalt esiettekanne, seekord küll Eesti oma: «Fagotikontsert» Martin Kuuskmanni soleerimisel 25. märtsil ERSO kontserdil.
Hübriidsus lainetab
Ajal, mil muusikastiile tasub võtta vaid teeviitadena kuhugi, kuhu me kohale ei pruugi jõuda (parem olekski) ning tähtis on tee ise, kulgemine, vaba vaim, on muutunud ka nüüdismuusika teosed ise. Eriti elavas esituses lisandub aasta-aastalt improvisatsiooni, mängulisust, hübriidsust ja seda kajastab ka EMP.
Timo Steinerilt oli esimest korda võimalik küsida, kas eelmine aasta näitas, et Eesti muusika päevadel pole ohtu lahustuda Tallinn Music Weeki moodsa muusika tulvas, kus helisid avangardist metal’ini ning elektroonikast jazz’ini, igasugusest popist rääkimata. Või toob see just juurde publikut, kes muidu muusikapäevadele ei satuks?
«Lahustumist me küll ei karda,» ütles Steiner. «Pigem on see koostöö meid vastastikku inspireerinud. Eelmise aasta kogemus näitas, et saime saali uut põnevil publikut, kes käis saalist saali ja rõõmustas uue muusika üle.»
Muusikapäevade tiimile meeldib ka formaat: 20 minutit esinejale, mida rakendavad Tallinn Music Week ja osalt nüüd ka muusikapäevad. «Meie jaoks oli see värske – palju väikesi kontserte,» lisas Steiner. «Sel aastal on meie showcase’i kava veidi teisiti üles ehitatud – fookuses on rohkem helilooja ja tema muusika kaudu tutvustavad ennast erinevad muusikud.»
Nimetatud ERSO kontserdil näiteks lisavad elevust erilised solistid – kitarr, kannel, fagott ja muud –, lisaks on Steineri sõnul orkestrisse lisatud veel põnevaid instrumente, mille publik avastab alles kohapeal.
Linna peal laiali
Protsessid on alati mitmesuunalised ja sel aastal on päevade kavva süvamuusikat juurde tulnud – eraldi toimub klassika ülevaatus.
Tallinn Music Week on eelmise aasta uudis, aga kaks tendentsi on tänavused. Naabrivalve projekt ja linnaosades resideerivad heliloojad.
«Sel aastal oleme kultuuripealinna ideest innustudes viinud rõhu sõnalt «Eesti» ära sõnale «muusika» ja kutsunud külla muusikuid naabermaade pealinnadest,» seletas Steiner. «Naabrivalve projekti raames mängivad külalisansamblid nii kaasatoodud helilooja muusikat kui ühe eesti helilooja muusikat, nii esiettekannet kui varasemat teost, ja ma usun, et mängivad seda natuke teisiti kui meie interpreedid – see annab hea võrdlusvõimaluse. Tekib veel tore dialoog külalishelilooja ja meie helilooja vahel.»
Kultuuripealinna idee on lisanud Eesti muusika päevadele välismaisust ja mastaapi. «Meil ongi, jah, heliloojad linnaosades,» kinnitas Steiner, «tänu kultuuripealinnale saime laieneda tervele aastale ja tervele linnale.
Heliloojad lisaks sellele, et kirjutavad uue loo, mille esiettekanne toimub konkreetses linnaosas, kohtuvad õpilastega koolides, mõni on käinud linnaosas isegi nii-öelda tööl, Tanja Kozlova käis näiteks märtsis Salme kultuurikeskuses iga nädal kolm tundi komponeerimas.»
Muusikapäevade ajal minnakse aga Mustamäele Kaja kultuurikeskusse, kus Märt-Matis Lille autorikontserdiga kulmineerub tema resideerimine Mustamäe linnaosas. Ega muud jäägi üle öelda, kui: jäägem moodsaks.
Kava vaadake www.helilooja.ee
Festival
Eesti muusika päevad
21.–26. märtsini Tallinna eri paigus