Selgus Betti Alveri debüüdiauhinna võitja

Madli Lippur romaaniga «June l Julien», mis vääris žürii ühisel arvamusel 2017. aasta Betti Alveri debüüdipreemiat. Foto: Sille Annuk

Betti Alveri debüüdiauhinna tänavune laureaat on Madli Lippur (sündinud 1984) romaaniga «June | Julien» kirjastuselt Tänapäev. Sama teos võitis ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistluse.

Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Tänavune preemia anti pidulikult üle eile õhtul Tartu Kirjanduse Majas. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahele jääva perioodi jooksul ilmunud eesti kirjaniku debüütteos luule- ja proosavallas. Preemiasumma on 2000 eurot ja pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

Žürii liige Silvia Urgas lausus kommentaariks Postimehele:

«Töötasin Betti Alveri debüüdipreemia žüriis koos žürii esinaise Helena Läksi, eelmise aasta kaasvõitja Andris Feldmanise ja tänavu Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud Vahur Afanasjeviga läbi 42 raamatut. Debüüdipõld on kirev ja oma esimese ilukirjandusliku raamatu avaldanute vanus kõigub koolilastest pensionärideni, arvuliselt on proosat ja luulet suhteliselt võrdselt, kuigi 2017. aasta suundumus tundub olevat ambitsioonika proosateose kirjutamine. Sama laiad on võimalused oma raamatut kirjastada, alates suurtest kirjastustest kuni ise või sõprade abiga raamatu trükkimiseni. Ka nominentide hulka jõudis ise välja antud raamat, mis näitab, et alati ei pea eduks kirjastustele toetuma.

Nominentide ja laureaadini jõudis žürii üsna üksmeelselt, kuigi kõneainet ja lugemisnaudingut pakkunud raamatuid oli ka väljaspool väljahõigatuid. Luulest oli Berit Kaschanit ja Siim Sinamäed teistest esile tõsta üpris kerge, proosas on seis tasavägisem. Kaschani «Ma naeran magades» ja Sinamäe «2000 & 1 G-d: väljamõeldud lood tõestisündinud inimestega» erinevad teineteisest küll kõvasti, kuid mõlema puhul võiks esile tuua autorite huumorit ja teistest eristuvat häält. Oliver Bergi romaan «Venna arm» käivitab end aeglaselt ja nõuab lugejalt pingutust, kuid on pidevaid restart’e ja vaeva väärt. Kaido Tiigisoone «Kus pingviinid ei laula» leidis äramärkimist tõupuhta ulmeraamatuna, mis tegeleb üliaktuaalse tehisintellekti temaatikaga ning närib end sellest ka suuremas osas läbi.

Laureaat Madli Lippuri teose «June | Julien» üle arutasime žürii kokkusaamisel enim, kuna raamatu lugemisel tekkinud vaimsest kuristikust oli raske välja ronida. Ilmselt just selle kuristiku tõttu valisime Lippuri ka üksmeelselt laureaadiks. Esinaine Helena Läks võttis Lippurit lugedes tekkinud tunded tabavalt kokku: «Seda raamatut võib lugeda kui ühe õnnetu suguvõsa kroonikat või lihtsalt väga keerulist armastuslugu, mõlemal juhul jääb lugeja oma moraalse kompassiga tõtt vaatama.»»

***

Alveri debüüdiauhinda on välja antud alates 1990. aastast (vaheajaga 1992–1997), selle varasemad laureaadid on Jaan Undusk, Valeria Ränik, Hannes Varblane, Kirsti Oidekivi, Kalju Kruusa, Jürgen Rooste, Mehis Heinsaar, Ülar Ploom, Leo Kunnas, Erkki Luuk, Lauri Pilter, Mart Kangur, Ivar Ravi, Jaak Rand, Tiit Aleksejev, Lemming Nagel, Urmo Mets, Sandra Jõgeva, Triin Tasuja, Nirti, Margus Tamm, Eda Ahi, Helen Kallaste, Taavi Jakobson, Piret Jaaks, Andris Feldmanis ja Silvia Urgas.

***

Alveri auhinna tänavused nominendid:

• Oliver Berg, romaan «Venna arm» (Tänapäev, 2017)

Arvustus 11.11.2017 Postimehes:

Mirt Kruusmaa «Valik mitte sekkuda ja mitte kaasa tunda»

• Siim Sinamäe, luulekogu «2000 & 1 G-d : väljamõeldud lood tõestisündinud inimestega» (Siim Sinamäe, 2017)

Arvustus 7.09.2017 Postimehes:

Triinu Soikmets «Kohalike nihilistide tundeelust»

• Kaido Tiigisoon, romaan «Kus pingviinid ei laula» (Varrak, 2017)

Arvustus 26.09.2017 Postimehes:

Karoliina Kagovere «Tuleviku tehnikapõrgu»

• Berit Kaschan, luulekogu «Ma naeran magades» (Verb, 2016)

Arvustus 24.11.2017 Postimehes:

Maarja Helena Meriste «Muutumised ja lagunemine on elu pärisosa»

• Madli Lippur, romaan «June | Julien» (Tänapäev, 2016)

Arvustus 24.11.2017 Postimehes:

Alvar Loog «Verepilastuse poeesia. Kas armastus saab olla kriminaalne?»

Žüriisse kuulusid: Silvia Urgas, Andris Feldmanis (eelmise aasta laureaadid), Helena Läks ja Vahur Afanasjev.