Öised rännakud, põimununa

Hasso Krull ja Carolina Pihelgas. Foto: Margus Ansu

Detsembris esitlesid Hasso Krull ja Carolina Pihelgas oma uusi luulekogusid: Krull teost «Kandsime redelit kaasas» ja Pihelgas oma viiendat, tänavu kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemiale nomineeritud luulekogu «Pimeduse pisiasjad». Koos avaldatuna ja esitletuna – ent mitte ainult selle pärast – kutsuvad need kaks teost end ka paralleelselt lugema. Muidugi, iga teos evib loomulikult ka õigust iseseisvale käsitlusele, kuid nõnda tihe dialoog kahe teose vahel on tähelepanuväärne ja haruldane nähtus, eriti kui tegu on küllaltki erineva käekirjaga autoritega.

«Kandsime redelit kaasas» näitab, kuidas Krulli luulelt koorub ajaga maha üha enam mütoloogilise ja intertekstuaalse keele- ja kujundikihte, mis suurema osa lugejaskonna jaoks ta luule ehk liiga krüptiliseks muutsid. Uues kogus on ta vähemalt välise ilme järgi naasnud inimlikumasse maailma, kust lugeja leiab tuttavaid kohti (Tartu ja Emajõgi, Tallinn ja vanalinn…).