Mõtlevale inimesele on loomulikult selge, et lehmad on globalistliku Euroopa käsilased, Trooja hobused, kelle pidamise ettekäändel veetakse põlisrahvaste hulka hordide kaupa võõra genofondi esindajaid – pagulasi Ukrainast, Poolast ja Valgevenest.
On hästi teada, et sellist salakavalat vallutusrolli on lehmad mänginud alati. Näiteks muistsel ürgajal imbusid ühes lehmadega meie rahuarmastava kammkeraamika hõimu maadele sõjakad venekirveste rahvad, kes panid siin maksma jõleda põllumajandusliku korra, hävitades töökate eesti küttide ja korilaste kultuuri! Taolise ajaloolise lühinägelikkuse tagajärgi kanname veel praegugi – meie genofond on pöördumatult rikutud, metsad ja põllud ägavad kündmise ja raiumise all, toimub massiline lääne ees lömitamine.
