Petersonide pereteater püüab viit teatri aastaauhinda

Tänavusel Eesti teatriauhindade jagamisel hakkab suurimat saaki püüdma Lembit Petersoni lavastus «Maarja kuulutamine», mis etendus Theatrumis. Tükk kandideerib nii parima lavastuse kui ka parima lavastaja tiitlile, samuti on parima naisnäitleja nominentidena välja toodud õed Laura (pildil esiplaanil) ja Maria Peterson, vastavalt Mara ja Violaine osatäitmiste eest, samuti kandideerib Lembit Peterson Anne Vecorsi rolliga parima meeskõrvalosa auhinnale samas lavastuses. FOTO: Toomas Huik

Pühapäeval algab teatrikuu, millega seoses kuulutab teatriliit koos kultuurkapitaliga välja oma aastaauhindade nominendid 2008. aasta loomingu eest.


Laureaadid tehakse teatavaks rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Rakvere teatris toimuval teatripeol.

Sõnalavastuste nominentide nimekirja vaadates hakkab silma Lembit Petersoni lavastus «Maarja kuulutamine» Theatrumis. See kandideerib nii parima lavastuse kui ka parima lavastaja tiitlile, samuti on parima naisnäitleja nominentidena välja toodud õed Maria ja Laura Peterson, Lembit Peterson kandideerib parima meeskõrvalosa auhinnale samas lavastuses.

Paul Claudeli kirjutatud ja möödunud sajandil maailma teatrites üks mängitumaid näidendeid räägib armastusest kõige erinevamates vormides, aga ka inimlikust ohverdamisest.

Enne esietendust ütles lavastaja Lembit Peterson Postimehele, et see tükk on tema peas tiksunud juba 1980. aastatest saadik, kuid toona polnud loo jaoks päris õige aeg ning polnud ka sobivat truppi. Nüüd sai ta peamiselt oma pereliikmetest vajaliku koosluse kokku panna.

Esmakordselt sel aastal annab teatriliidu juhatus välja parima lavastuse auhinna, millele võisid oma kandidaadi esitada kõik žüriid. Varem on sõnalavastuse kategoorias välja antud vaid eraldi parima lavastaja auhind. Aga kuna parim lavastus ja parim lavastaja ei pruugi alati ühtida, tegi NO99 juhtkond pärast möödunudaastast galaõhtut ettepaneku luua eraldi lavastuse auhind.

Erinevalt teistest lavastustest ei saa see aga olema rahaline auhind, vaid rändmälestusese, mis järgmisel aastal edasi antakse. Nagu kõik teisedki laureaadid, saab ka parima lavastuse meeskond endale Ene-Liis Semperi välja mõeldud ja Ivo Lille disainitud klaaskuuli koos näitleja ja lavastaja Theodor Altermanni silmaga, mis vaatab valvsalt iga teatritegijat.

Nimelised klaaskuulid saavad autasustatud loomulikult endale jätta, rändama jääb vaid lavastuse kuul.

Kommentaar

Muusikalavastuste žürii esimees Raili Sule: muusika, idee ja mäng

 Oli kolm väga erilist suurprojekti, mis silma paistsid. Puhtmuusikaliselt on kõige õnnestunum Richard Wagneri «Tristan ja Isolde», millest kujunes muusika-aasta suursündmus, millega pugesime külje alla ehk ka lätlastele ja soomlastele. Ning on hea meel, et see kauaoodatud Wagner tuli eesti lavale suuresti koos meie enda lauljatega, kes on väga võimekad.

Vanemuisest jäi idee, teostuse ja tervikliku ansamblitööga meelde «Ruja». Muidugi oli seal kasutatud draamanäitlejaid ja võib-olla muusikaliselt jäi see natuke nõrgemaks, aga idee jättis sügava mulje. Ning kui meie žürii saaks anda välja rohkem auhindu, siis üks mees­kõrvalosa nominent võiks olla Tõnis Mäe roll «Rujas».

Kolmas elamus, kus mängulisuse ja muusikalisuse tasakaal olid väga hästi paigas, on «Eesti meeste laulud». Väga fantaasiarikas teostus ning hea oli ka koori kasutamine.

Tantsulavastuste žürii esimees Mall Noormets: tasemel nominendid

Nimekirja sai meil kokku seitse tantsulavastust, mille hulgast valisime välja neli nominenti, mis tõesti oma kõrge taseme poolest silma paistsid.

Päär Pärenson on noor koreograaf, keda oleme viimasel ajal näinud palju tantsijana, ja on tõesti tore, et ta võttis kätte ja tegi teatrilaval töö, mis paistis silma tugeva sotsiaalse närviga. Ka füüsiliselt oli «Hädaorg» väga hästi läbi mõeldud.

Mart Kangro, kes on tavaliselt tuntud väga kontseptuaalsete töödega, tõi koostöös sakslanna Christina Ciupkega sisse uue, tundelisema mõõtme.

Oksana Titoval on jälle geniaalne oskus valida oma töödesse õiged tantsijad ning tekitada hästi atmosfääri.

«Faasides» suutis Fine 5 tantsuteater leida elava muusika ja tantsija vahel väga hea koostööpunkti. Tekkis sünergia, mida võib nimetada juba kõrgemaks pilotaažiks.

Sõnalavastuste žürii esimees Jaak Allik: nimekiri kaldu nelja teatri suunas

Mullune sõnalavastusrepertuaar oli küllalt eestikeskne – 107st vaadeldud lavastusest kuulus 31 nii või teisti algupärase dramaturgia alla.

Madis Kõivu, Jaan Unduski, Andrus Kivirähki, Urmas Lennuki, Mart Kivastiku, Enn Vetemaa, Triin Sinissaare, Martin Alguse, Uku Uusbergi, Tiit Ojasoo / Ene-Liis Semperi jt uued (või koguni esiknäidendid) ja dramatiseeringud leidsid ka huvitava lavatõlgenduse ning enam kui kolmandik meie nominentidest on nii või teisiti seotud just nende lavastustega.

Juubeliaasta oli ehk põhjuseks ka konkreetse ajaloohuvi kasvule – Koidula, Päts, Ernesaks, Rannap, Naan, Tuglas, Maramaa, Vahing, Luiga – need on kangelased meie möödunud aasta draamalavadelt

Kui 2007. aastal võis rääkida nominentide ja hiljem ka laureaatide võrdlemisi ühtlasest jagunemisest teatrite vahel, siis seekordne nimekiri on selgelt kaldu nelja teatri suunas – draamateater, Endla ja Theatrum igaüks viie nominendiga ja Von Krahl neljaga võtvad endale üle poole nominatsioonidest.

Võrreldes eelmise aastaga uuenes 2008. aasta sõnalavastuste seitsmeliikmeline žürii oluliselt (varemast koosseisust jäi peale minu vaid Pille-Riin Purje). Arvamusi oli seinast seina ja üksmeelt suhteliselt vähe Nominentide hulka sattumine tähendas vähemasti nelja žüriiliikme poolehoidu.

Balletilavastuste žürii esimees Tiiu Randviir: lihtne valik

Valik oli seekord väga lihtne ja žürii langetas otsuse üksmeelselt. Kõige silmapaistvam oli tõesti «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» – lastelavastust on väga raske teha ja see on Gyula Harangozol andekalt tehtud.

Koreograafiliselt on väga vaimukalt lahendatud päkapikud, kes ei jäta külmaks ei last ega täiskasvanut. Ning võib muidugi kummaline tunduda, et esitame nominendiks päkapiku osatäitja Sergei Upkini, kuid Upkin mängib ka selle kõrvalrolli väga suureks.

«Peeter Paan» ei olnud kaugeltki nii kõrgel tasemel kui «Lumivalgeke». Ühest küljest oli muidugi tore, et lavale toodi Vanemuise stuudio lapsed, kuid üldmulje oli ikka liiga laialivalguv. Oksana Titova on väga andekas noor koreograaf ja tore, et ta sai võimaluse seda lavastust teha.

«Romeo ja Julia» on muidugi üks Tiit Härmi parimaid töid, väga terviklik.

Aastaauhindade nominendid 2008. aasta loomingu eest

Parima lavastuse auhind

1. «Faasid. Liikumised inimesele muutuvas keskkonnas».  Fine 5 Muusika Steve Raich, koreograafia Tiina Ollesk, Rene Nõmmik
2. «Maarja kuulutamine». Theatrum. Lavastaja Lembit Peterson
3. «Ruja». Vanemuise teater. Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (Estonia)
4. «Lõputu kohvijoomine». Eesti Draamateater. Lavastaja Priit Pedajas
5. «Mängurid». Eesti Nuku- ja Noorsooteater. Lavastaja Jevgeni Ibragimov
6. «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi». Rahvusooper Estonia. Helilooja Tibor Kocsak (Ungari), koreograaf ja lavastaja Gyula Harangozo (Viini Riigiooper), dirigendid Erki Pehk ja Mikk Murdvee
7. «Eesti meeste laulud». Von Krahli teater ja Nargen Opera. Helilooja Veljo Tormis, muusikaline juht Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas

Sõnalavastused

Lavastaja auhind
1. Merle Karusoo – «Pikk päevatee kaob öösse» ja «Sigma Tau-C705». Eesti Draamateater
2. Andres Noormets – «Janu» Endla teatris ja «Vaterland» Noore Tantsu Festivalil
3. Elmo Nüganen – «Wargamäe Wabariik». Tallinna Linnateater
4. Heiti Pakk – «Rock’n’roll». Endla teater
5. Lembit Peterson – «Linn» ja «Maarja kuulutamine». Theatrum
 
Meesnäitleja auhind
1. Ago Anderson – Armin («Janu») Endla teatris ja Dermot («Sadama võim»). Genialistide Klubi
2. Ain Lutsepp – James Tyrone («Pikk päevatee kaob öösse»). Eesti Draamateater
3. Rein Oja – akadeemik Gustav Naan («Sigma Tau-C705»). Eesti Draamateater
4. Marius Peterson – Tema, Basin Sergei Aleksandrovitš («Linn»). Theatrum
5. Priit Võigemast – Rein Rannap («Ruja»). Vanemuine

Naisnäitleja auhind
1. Riina Maidre – Nora («Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed»). Von Krahli teater
2. Laura Peterson – Mara («Maarja kuulutamine»). Theatrum
3. Maria Peterson – Violaine («Maarja kuulutamine»). Theatrum
4. Külli Teetamm – Nette («Pärija»). Pärimusteater Loomine

Meeskõrvalosa auhind
1. Taavi Eelmaa – Helmer jt rollid lavastuses «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed». Von Krahli teater
2. Guido Kangur – kirjanik Tolstoi («Boulgakoff»). Eesti Draamateater
3. Lauri Kink – Heino («Janu»). Endla teater
4. Lembit Peterson – Isa, Basin Aleksandr Georgijevitš («Linn») ja Anne Vercors («Maarja kuulutamine»). Theatrum
5. Rain Simmul – sinjoore Capuletti («Romeo ja Julia»). Emajõe Suveteater
6. Sulev Teppart – Alisdair Stewart («Klaver») Jõgeva Linna Teatris ja Michel Houlliè («Tapatöö jumal») Kuressaare Linnateatris

Naiskõrvalosa auhind
1. Katariina Lauk – osatäitmised lavastuses «Misantroop». VAT Teater
2. Piret Laurimaa – Eleonore ja Esme (vanem) («Rock’n’roll»). Endla teater
3. Liina Olmaru – Viviane Cholley («Grafiti») ja Iivan («Kunst»). Ugala teater
4. Maria Soomets – Muia («Keiserlik kokk»). R.A.A.A.M.
5. Maarika Vaarik – Amm («Romeo ja Julia»). Emajõe Suveteater.
6. Liina Tennosaar – Ema («Külmapildid»). Polygonteater.

Kunstniku auhind
1. Liisi Eelmaa – lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujundus. Von Krahli Teater
2. Kunstnik Pille Jänes ja videokunstnik Taavi Varm – lavastuse «Sigma Tau-C705» kujundus. Eesti Draamateater
3. Ene-Liis Semper – lavastuste «Perikles» (NO99) ja «Ruja» (Vanemuine) kujundus
4. Aime Unt – lavastuse «Arbuusisuhkrus» kujundus. Tallinna Linnateater
 
Sõnalavastuste eriauhind
1. Lavastaja Jevgeni Ibragimov ja kunstnik Pavel Hubicka – «Mängurid» Nuku- ja Noorsooteater
2. Ain Saviauk – «Rasputin». Põltsamaa teater Ellunäod
3. Lavastaja Uku Uusberg ja näitetrupp – «Vahepeatus». R.A.A.A.M.
4. Von Krahli teatri projekt «Kas on elu pärast kapitalismi?»

Reet Neimari kriitikaauhind
Jaak Allik – tunnustades autori mõtteselgust, laiast silmaringist tulenevat haaret ning (teatri)ajalooliste seoste loomise oskust teatriarvustustes
Valle-Sten Maiste – artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008
Kristel Pappel – artikkel «Lähenemine Wagnerile» (Estonia «Tristani ja Isolde» lavastuse puhul) ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 12, 2008
Alvar Loog – põhjalikud ja väljapaistvalt isikupärased
ooperiarvustused ajalehes Postimees

Balletilavastuste auhind

1. Lavastus «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi». Koreograaf ja lavastaja Gyula Harangozo (Viini Riigiooper). Rahvusooper Estonia
2. Sergei Upkin – Ninatark, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Romeo, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia
3. Eve Andre – Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia
4. Hayley Jean Blackburn – Aurora, «Uinuv kaunitar» ja Wendy, «Peeter Paan». Vanemuine

Muusikalavastuste auhind

1. Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli teater ja Nargen Opera
2. Arvo Volmer – rahvusooperi repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest
3. Liisi Kasenõmm – Koduõpetajanna rolli eest Benjamin Britteni ooperis «Kruvikeere» (Birgitta festival)
4. Valentina Kremen – Azucena rolli eest Giuseppe Verdi ooperis «Trubaduur». Vanemuine
5. René Soom – žanrilise mitmekülgsuse eest Estonia lavastustes
6. Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest

Tantsulavastuste auhind

1. Päär Pärenson – lavastus «Hädaorg». Teatrilabor
2. Mart Kangro ja Christina Ciupke – lavastus «Winners versus Losers». Eesti-Saksa ühistöö, Kanuti Gildi Saal
3. Oksana Titova ja Indrek Kangro – lavastus «Kass ennustab tulevikku inimesest paremini». Kaasproduktsioon Kanuti Gildi Saal
4. «Faasid. Liikumised inimesele muutuvas keskkonnas». Fine 5

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatri­päeval, 27. märtsil Rakvere Teatris

Tagasi üles
Back