Loe, kust on tulnud väljend «sinine esmaspäev»

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Kuninga populaarteadusliku sarja «Väike värval» raamatu «Sinine» kaanepilt.
Tiit Kuninga populaarteadusliku sarja «Väike värval» raamatu «Sinine» kaanepilt. Foto: kirjastus Koolibri

Kirjastus Koolibri andis välja sel kevadel ühe kuu jooksul samalt autorilt tervelt kaks teost. Teosed nägid ilmavalgust aprillis. Raamatud on konkreetsele värvile pühendatud ajalooliste faktide ja legendide kogumikud. Avaldame kultuuritoimetaja Hendrik Allat võlunud kirevatest teostest kokku kuus katkendit, mida rohelisel murul sinise taeva all (vihmasel juhul end sinna kujutleda) lugeda.

Kui ameeriklastel tähistab nukrust ja kurvameelsust sinine (feelin blue), siis venelastel on kurbus (äng ja tusk), ka igatsus ja depressioon roheline,» on Tiit Kuningas kirjutanud. Aga kust on tulnud väljend «sinine esmaspäev»?

Sinine esmaspäev on selline esmaspäev, mil keegi ei mõtle ega tahagi tööd teha. Alati ei olda selleks ka võimeline – pohmell! Lõbus pühapäevameeleolu ja pillerkaaritamine kestavad ühtesoodu edasi. Vanad roomlased pidasid esmaspäeva õnnetuks päevaks, mil nagu polnud mõtet tööd alustadagi. Keskajal ja hiljemgi oli Saksamaal käsitöösellidel õigus esmaspäeviti või teatavatel esmaspäevadel isiklikke asju korraldada.

Selliseid vabu esmaspäevi kutsusid sellid headeks (guter Montag). 17. sajandi keskpaiku hakati sellipäeva aga millegipärast siniseks kutsuma. Väljend «sinine esmaspäev» on pärit siniseks värvimisest, milleks vanasti kasutati sinerõigast. Taimest saadud sinine värvaine vajas riidele kinnitumiseks uriini. Kangas pidi vähemalt 12 tundi ligunema sinerõikauriinileotises (enamasti pühapäeval) ja värv ilmus alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tulemus oli parem, kui uriinis sisaldus alkoholi. Mõni ime siis, et värvalid esmaspäeval siniste kangaste vahel peatäit välja magasid.

Seda keskajast pärit teooriat kinnitavad mitmed saksa- ja ingliskeelsed allikad. Saksa keeles on sinine esmaspäev der blauer Montag, inglise keeles blue Monday, lisaks tähendab sakslasele blau werden (siniseks saama) või blau sein (sinine olema) tänapäevani purju jäämist. Sakslastel on ka kõnekäänd: Montag blau, Dienstag Hunger (esmaspäev sinine, teisipäev nälg). Seega võiks nagu teisipäeval joomisega jälle algust teha.

Muide, Kurt Vonneguti tuntud teose «Tšempionide eine» täispealkiri on «Breakfast of Champions, or Goodbye Blue Monday».

Venemaal on sinine samuti seotud purjutamisega. Sõnaga cиняк tähistatakse ohtralt alkoholi tarvitavat inimest, синячить aga tähendab tarvitada alkoholi väga suures koguses. Ja veel. Pärast alkoholi liigtarbimist, pohmelliga, tööle minna ei tahaks. Hea oleks jääda «sinisele lehele». Nõukogude ajal olid haiguslehe blanketid sinist värvi, siit ka üldkasutatavaks muutunud sõnapaar «sinine leht». Kuigi töövõimetuslehed pole ammu enam sinist värvi, on kõnekäänd tänini populaarne.

Tutvu Tiit Kuninga raamatuga siin.

Tulekul katkendid: rohelised baretid, roheline islamis, roheline vene fraseoloogias, sinine kuu ja välk ning Ära-unusta-mind.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles