Ameerika filmiakadeemia avalikustas need linateosed, mille seast hakatakse valima mitteingliskeelse filmi Oscari nominente.
Oscarile esitas oma filmi 81 riiki
9. oktoober 2015, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku seadis oma kandidaadi üles 81 riiki ja juba on tehtud ka esimesi ennustusi. Kindla soosikuna näib võistlust alustavat Ungari film «Sauli poeg». Tegu on László Nemesi debüütlinateosega, mille peategelaseks on Auschwitzi koonduslaagri vang Saul, kelle natsid on määranud Sonderkommando´sse, kus tema ülesandeks on põletada kaasvangide laipu. Süümepiinu tundes üritab ta ahjuajamisest päästa ja juudi kommete kohaselt matta vähemalt üht surnud poissi, keda ta peab oma pojaks.
Kunstiliselt sisukas film võitis tänavusel Cannes´i festivalil tähtsuselt teise preemia ehk žürii grand prix ja on väidetud, et holokaustifilmide ajaloos pööratakse sellega uus lehekülg. Filmi hakkab Põhja-Ameerikas levitama Sony Pictures Classics ja võib arvata, et eesmärk pole vähem ega rohkem kui korrata «Ida» saavutust – võita mitte ainult parima mitteingliskeelse filmi Oscar, vaid teenida ka korralik kassatulu. («Ida» kogus 500 000 vaatajat ja 3,8 miljonit dollarit.) Võimalik, et silmas peetakse ka parima filmi ja lavastaja konkurentsi lülitumist.
«Neil, kes tahavad võita Oscarit, tuleb kõigepealt lüüa «Sauli poega»,» kirjutab ka kaalukas sõltumatu filmi väljaanne Indiewire.
Võimalike lööjate nimekiri – sellesama Indiewire, populaarse ennustusportaali Awards Circuit, meelelahutustööstuse ajakirja Variety ja Oscari-hooaega kajastava portaali Awards Daily ennustuste järgi - tuleb mõistagi üsna pikk.
Näiteks on seal Brasiilia draama «Teine ema» (rež Anna Muylaert), mitme festivali, sh Berliini publiku üks lemmikuid, Sundance´i näitlejapreemiate laureaat. Rikaste majas teenijana töötava naise juurde saabub tema kunagi hüljatud tütar, tekitades seal paraja tohuvabohu. Lugu lõhest Brasiilia ülem- ja alamklassi vahel.
Või siis Prantsuse film «Mustang» (rež Deniz Gamze Ergüven) – feministlik draama viiest noorest vabameelsest õest, keda Türgi konservatiivne külakogukond vägisi traditsioonilisse naisrolli surub. Mitu väiksemat auhinda Cannes´i festivalilt.
Saksamaad esindav «Valede labürint» (rež Giulio Ricciarelli) on lugu sellest, kuidas riigi mõjukad ametkonnad üritasid pärast II maailmasõda kinni mätsida natside kuritegusid. Põhineb tõestisündinud lool. Silmiavav, on selle kohta öeldud.
Taiwani esitatud «Palgamõrtsukas» (rež Hsiao-Hsien Hou) on visuaalselt suurejooneline võistluskunstide film 9. sajandi naispalgamõrvarist, kes saadetakse tapma meest, keda ta armastab. Vanameistrist autor sai Cannes´i festivalil ka parima režissööri preemia. Rabavalt ilus olla see kõik.
Portugali film «Araabia ööd» II osa: «Hüljatu» (rež Miguel Gomes) näitab, kuidas inimkonna on vallutanud meeleheide. «Tuhande ühe öö» jutustuste struktuur, tänapäeva toodud sündmustik. Tragikoomiline võti ja terav poliitiline satiir. Triloogia oli Cannes´i festivalil kriitikute lemmik.
Mõistagi on soosikute nimekirjas meilgi väga hästi tuntud Rootsi film «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle» (rež Roy Andersson) - kaleidoskoopiline rännak läbi inimelu tühisuse ja hiilguse. Naljakas ja kurb ühtaegu, oleme ise näinud.
Isegi üht õudusfilmi nimetatakse, mille on esitanud Austria: «Head ööd, emme» (rež-d Veronika Franz and Severin Fiala) – kaksikutest poiste ema laseb ilu pärast nägu lõigata, ent kui ta tagasi tuleb, tundub poistele, et nägu katvad sidemed varjavad midagi võõrast. Tõeline maiuspala arthouse-õudusfilmide sõpradele, öeldakse.
Indiewire paigutab kandidaatide esikümnesse veel kaks Põhjamaade filmi. Norra film «Laine» (rež Roar Uthaug) on suurejooneline katastroofifilm, milles kohalikke fjorde tabab võimas tsunami. Kodumaal kassarekordeid püstitanud ja äärmiselt elutruid eriefekte sisaldav lugu jõuab peagi ka USA kinodesse. Palju parem kui Roland Emmerich, on arvatud.
Islandi film «Oinad» (rež Grímur Hákonarson) räägib jälle kahest kangekaelsest farmerist vennast, kes pole üksteisega rääkinud 40 aastat, ent nüüd peavad ühendama jõud, et päästa kalleim, mis neil on – lambad. Cannes´i festivali Un Certain Regard auhind. Puhas draamatika ja suurepärane kuiv huumor, öeldakse.
Eesti filmi «1944» üheski võimalike pretendentide nimekirjas pole, ka tagumiste seas mitte. Awards Circuit näiteks toob üldse välja 30 filmi, millel näeb mingit šanssi. Küll leiame Indiewire ennustusest Soomet esindava «Vehkleja», mille väljaanne on paigutanud nende 11. ja 25. koha vahel asuvate filmide sekka, mis võivad üllatada. Samas seltskonnas on ka Itaalia, Hispaania, Kanada, Jaapani, Taani ja Leedu.
Kuigi tõsiselt seda kõike siiski võtta ei tasu, sest praeguses faasis käib ennustamine n-ö kõhutunde pealt, ilma et ükski ennustaja oleks enamikkugi filmidest näinud. Riigid pole alustanud ka reklaamikampaaniaid. Peale selle on tegu ühe kõige ettearvamatuma Oscari-kategooriaga üldse.
«Jälgige seda veresauna, mis varsti lahti läheb,» kuulutab kujundlikult ka Awards Circuit, viidates tänavusele ülitihedale võistlusele nominatsiooni pärast - kohtadele teisest viiendani.
Viis nominenti kuulutab akadeemia välja 14. jaanuaril. Enne seda avalikustatakse ka nn shortlist ehk need kuni kümme filmi, mille seast tehakse lõplik valik.
Oscarile esitatud filmide nimekirja vaata siit.