Mercury võitja

Margus Haav
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Benjamin clemetine- At Least For Now
Benjamin clemetine- At Least For Now Foto: Kuvatõmmis

Benjamin Clementine

At Least For Now

Virgin EMI

Hinne: 5

Ikka väga hea, et järgmisel nädalal 27-aastaseks saav Benjamin Clementine äsja prestiižika Mercury Music Prize'i võitis. Kõikide üllatuseks. Temale panuseid ei tehtudki, konkurendid paistsid nii kõvad lihtsalt. Juba kevadel ilmunud jutustava iseloomuga debüütalbum oli liiga avangardne, et võita masside tähelepanu. Liiga kummaline, et esikaanele panna. Liiga puhas, et sügavamaid alltekste hoomata. Tegelikult aasta üks parimaid, kui mitte see kõige parem plaat on nüüd ülimalt teenitult taas tähelepanu all.

Benjamin Clementine on looga mees, kel on rääkida omad lood. Hüperreligioosne perekond, poiss hakkas ise klaverit õppima, oli kodutu, avastas end Pariisi tänavatel. Benjamini lapsepõlve suurimaid elamusi oli näha Antony and the Johnsonsi esinemist BBCs. Pärast seda oli kõik selge. Debüütalbumil ületab ta oma eeskuju aga praktiliselt igast rakursist. See on klaverikeskne ja kummaliste häälevariatsioonidega meistriteos. Soul, ooper, kabaree, tänavafolk. Tundlik ja teravalt isikupärane. Muusika mitte kui meelelahutus ega meeleheide, vaid elukogenud ning idealiseerimata kunstivorm. Muusika, mis ei meenuta kedagi ja milles kajab vastu kõik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles