Ei juhtu just sageli, et üks näitleja saaks korraga elutöö- ja siis veel aasta parima osatäitja preemia. Just nõnda läks aga äsja Berliinis, kus Euroopa filmiakadeemia kuulutas välja Euroopa filmiauhindade võitjad.
Charlotte Rampling ja Michael Caine said hakkama ebatavalise saavutusega
Vähe sellest – nii juhtus ühe õhtu jooksul koguni kahe näitlejaga.
Kõigepealt võitis 69-aastane Charlotte Rampling lisaks elutööauhinnale aasta parima Euroopa naisnäitleja tiitli rolli eest filmis «45 aastat», kus ta mängib abielunaist, kes valmistub suurejooneliseks pulma-aastapäevaks, kui tema abikaasa minevikust kerkib ootamatult esile seik, mis muudab küsitavaks kogu pika koosoldud aja.
Seejärel sai samaga hakkama 82-aastane Michael Caine, kelle pika ja särava karjääri eest võidetud tunnustusauhinnale lisandus veel aasta parima meesnäitleja tiitel rolli eest filmis «Noorus».
Selles kehastab Caine pensioneerunud heliloojat Fredi, kes vaatleb Šveitsi Alpides asuvas luksuskuurordis inimesi ning mõtiskleb koos oma sõbra, filmirežissöör Mickiga vanaks saamise üle ja küsib, kas elul on kõrges eas neile veel midagi varuks.
«50 aastat pole ma võitnud Euroopas ühtki auhinda ja nüüd ühe õhtuga korraga kaks,» heitis Caine ise nalja.
«Nooruse» valis akadeemia ka aasta parimaks Euroopa filmiks, selle lavastaja Paolo Sorrentino pälvis lisaks parima režissööri tiitli.
Oma tänukõnes nimetas Sorrentino seda filmiks vabadusest - teemast, mis on «aktuaalsem kui kunagi varem Euroopas». Ingliskeelne linateos, kus mängivad veel Harvey Keitel, Rachel Weisz ja Jane Fonda, oli Eesti ekraanidel sügisel.
Parima filmi kategoorias edestas «Noorus» Rootsi filmi «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle», Prantsusmaa filmi «Mustang», Islandi filmi «Jäärad», Kreeka filmi «Homaar» ja Saksa filmi «Victoria». Võistlusel ei osalenud üks aasta silmapaistvamaid Euroopa filme, ungarlase László Nemesi «Sauli poeg».
Tseremoonia ise oli varasematest aastatest hoopis tagasihoidlikum, õhtut läbivaks teemaks sai mure Euroopa tuleviku ja demokraatia pärast. Kritiseeriti uute müüride kerkimist ja akadeemia president Wim Wenders kutsus üles mitte kartma, sest «hirmust pole kunagi midagi head sündinud». Näitleja Daniel Brühl avaldas akadeemia nimel toetust Venemaal 20 aastaks trellide taha saadetud Ukraina filmimehele Oleg Sentsovile.
Kohal oli üllatavalt palju kineaste, sh pea kõik nomineeritud režissöörid, külalistena nimekamatest veel Francois Ozon ja Stephen Daldry. Kohe näha, et Berliin – ikkagi üks Euroopa keskustest. Järgmisel aastal kohtutakse Poola linnas Wroclawis, mis on ühtlasi üks 2016. aasta Euroopa kultuuripealinnadest.
EUROOPA FILMIAUHINDADE LAUREAADID
Aasta film: «Noorus», rež Paolo Sorrentino
Režissöör: Paolo Sorrentino
Naisnäitleja: Charlotte Rampling, «45 aastat»
Meesnäitleja: Michael Caine, «Noorus»
Aasta komöödia: «Tuvi istus oksal ja mõtiskles eksistentsi üle», rež Roy Andersson
Stsenarist: Yorgos Lanthimos ja Efthimis Filippou, «Homaar»
Animafilm: «Mere laul», rež Tomm Moore
Dokumentaalfilm: «Amy», rež Asif Kapadia
Avastus: «Mustang», rež Deniz Gamze Ergüven
Lühifilm: «Piknik», rež Jure Pavlović
Operaator: Martin Gschlacht, «Head ööd, emme»
Kunstnik: Sylvie Olivé, «Uhiuus testament»
Kostüümikunstnik: Sarah Blenkinsop, «Homaar»
Helilooja: Cat's Eyes, «Burgundia krahv»
Monteerija: Jacek Drosio, «Keha»
Helirežissöör: Vasco Pimentel ja Miguel Martins, «Araabia ööd»
Publikuauhind: «Soos», rež Alberto Rodríguez
Prix Eurimages: Andrea Occhipinti
Euroopa panuse eest maailma filmikunsti: Christoph Waltz
Euroopa filmiakadeemia tunnustusauhind: Michael Caine
Elutööauhind: Charlotte Rampling