Andrese ja Pearu kemplus saab filmiks, üle mere põgenemine mitte

«Tõe ja õiguse» peaosades näeme Priit Loogi (Andres, vasakul) ja Priit Võigemasti (Pearu). Foto: Repro

Eesti Filmi Instituut valis pärast eelmise valiku tühistamist uuesti välja projektid, mis vändatakse Eesti riigi sajanda sünnipäeva puhul filmideks.

2,187 miljoni euroga toetab riik «Tõe ja õiguse» esimese osa ekraniseeringut (režissöör Tanel Toom, tootja Allfilm), 1,2 miljoni euroga lapse silmade kaudu 1950ndate alguse stalinistlikku surutist vaatlevat tragikomöödiat «Seltsimees laps» (režissöör Moonika Siimets, tootja Amrion), 1,2 miljoni euroga Põhjasõja aega paigutuvat ajaloolist müsteeriumit «Põrgu Jaan» (režissöör Kaur Kokk, tootja Homeless Bob Productions), 837 000 euroga lastefilmi «Eia jõulud Tondikakul» (rež Anu Aun, tootja Luxfilm) ja 720 000 euroga tänapäeva draamat «Võta või jäta» (režissöör Liina Triškina-Vanhatalo, tootja Allfilm).

Filmikonkursi eelmine finaalvoor läks tühistamisele projekti «Purjetamine vabadusse» autorite esitatud protesti tõttu, mille põhjuseks oli ühe žüriiliikme puhul tekkinud huvide konflikt.

Valitute sekka see «Purjetamist vabadusse» siiski ei viinud. «Stsenaarium ei ole kaugeltki tootmisküps, mida tootmistoetuste taotlemisel stsenaariumilt eeldatakse,» võttis Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins kokku ekspertkomisjoni hinnangu.

«Purjetamine vabadusse» jutustab sünopsise järgi sellest, kuidas paaditäis eestlasi põgeneb 1944. aasta sügisel üle mere Rootsi ja sealt edasi üle ookeani Ameerikasse. Idee autorid on Meelis Niinepuu ja Marko Matvere, režissöör Peeter Rebane.

«Ma olen veendunud, et seda lugu on vaja maailmale jutustada ja meil on igati kompetentne meeskond, kes selle ka teoks teeb, seekord jah kahjuks ilma Eesti Filmi Instituudi panuseta,» ütles Rebane.  Filmi arendatakse edasi koostöös ajaloolise telesarja «Borgiad» ja Oscarile kandideerinud Norra filmi «Kon-Tiki» tootjatega.

Võrreldes tühistatud vooruga pole valitute seas ainult Raimo Jõeranna filmi «Sinine puri» (eelmise pealkirjaga «Printsess, Paaž ja Felix») - kirge ja kirjandust täis lugu Marie Underi valikutest 1917. aasta kuumal revolutsioonisuvel, mida tuntakse ka mängulise Siuru kevadena.

««Sinise purje» stsenaariumi autoripositsioon oli omanäoline ja tugev, kuid puudu jäi suuremast üldistusest,» põhjendas Tibbo-Hudgins, lisades, et sellest saaks väga hea filmi, kui projektiga edasi töötada.

«Sinise purje» asemel on valikus lastefilm «Eia jõulud Tondikakul». Ekspertkomisjoni hinnangul on tegemist elu põhiväärtusi rõhutava südamliku muinasjutuhõngulise lastefilmiga, millel on potentsiaali saada Eesti oma jõulufilmiks.

Juba varem oli saanud 1,5 miljoni euro suuruse tootmistoetuse animafilm «Lotte ja kadunud lohed», režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits (tootja Eesti Joonisfilm).

Kokku eraldab riik kuue filmi tegemiseks kaheksa miljonit eurot.

Ekspertkomisjoni liige, PÖFFi juht Tiina Lokk tõstis esile, et kuigi enamiku filmide autorid on pika filmi debütandid, on nii professionaalselt kui ka kunstiliselt tegemist väga küpsete loojatega. «Meie ette astub uus põlvkond kinematografiste, kes on noored, andekad, originaalsed ja oi kui näljased! Mul ei ole ammu olnud õnne näha ja lugeda nii huvitavaid ja hästi ette valmistatud projekte,» ütles ta pressiteate vahendusel.

Tootmistaotlusi hindasid ekspertkomisjonis veel Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, filmilevitaja Lauri Kaare, Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja eelarveekspert Endel Koplimets.

Kiho sõnul on valikus tunda ajalist ja temaatilist haaret – sajanditetagusest surutisest kuni päris meie aja ja meie probleemideni. «Tegijad pole löönud risti ette ei suure klassika ega moodsamagi ekraniseerimisel. Loodavad filmid haaravad ka mitut põlvkonda, nii vanu kui noori. Ja eriti kiiduväärselt lapsi, kes on kasvava põlvena meie eritähelepanu all.»

Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks valmivad filmid jõuavad kinoekraanidele 2018. aasta veebruarist 2019. aasta veebruarini.