Tänapäeva lastel on laulmise ja muusika vastu huvi küll, aga tihti võib jääda vajaka pühendumisest. On muusikaringe, kus käiakse koos kord nädalas ja lapsed laulavad oma lõbuks – see on igati tervitatav ega nõua perelt pingutust.
Muusikaga tegelemine nõuab pühendumist
20. aprill 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui aga panna laps muusikakooli või laulustuudiosse, ei eelda see mitte ainult lapse soovi muusikat teha, vaid kogu pere ühist pühendumist. Regulaarne kohalkäimine, harjutamine, erakorralised proovid, kontserdid, salvestused – see tähendab, et ka pere peab oma tegemised sellega kooskõlla viima,» räägib Eesti Raadio laste laulustuudio peadirigent Kadri Hunt. Ta ütleb, et nii laste kui ka vanemate innustamiseks püütakse Eesti heliloojate loomingu salvestamisele lisaks pakkuda esinemisi, osaleda konkurssidel ja käia kontserdireisidel. Ikka selleks, et lastel oleks vaheldust.
Pühendumine ja muusikaarmastus on kandnud vilja, sest juba sel pühapäeval tähistavad raadio laululapsed kontserdiga «Head lapsed, need kasvavad lauluga» oma kuuekümne aasta juubelit.
Kuuskümmend aastat tagasi lõi Eesti Raadiosse tööle asunud Eda Neider mudilasansambli, millest kasvas välja lasteansambel ning hiljem juba noorteansambel. Nii algas raadio laululaste lugu. Laulustuudio ajalugu on Hundi sõnul täiesti dokumenteerimata, juhuslikult on «komistatud» mõnede algusaegade laululaste otsa. Hilisemate kasvandike seas on näiteks Iiris Vesik.
See on aga teada, et Eda Neider juhendas lapsi 34 aastat. Tegevuse alguses esitasid laululapsed valitud heliloojate teoseid, kuid üsna kiiresti saavutati tuntus ning peagi hakkasid heliloojad lugusid kirjutama spetsiaalselt neile. Korraldati ka loomingukonkursse, kus parimad palad välja valiti ning ansamblitele õppida anti. Konkursside kaudu tutvustati rahvale mitmeid noori Eesti heliloojaid – näiteks 1980. aastal René Eespere, kes andis koorile laulda aasta jooksul kümmekond lugu.
Viimased kaheksateist aastat on laulustuudiot juhtinud Kadri Hunt. Laululastega töötamine on missioon ja seda nii õpetajate kui laste seisukohalt. «Me mitte ainult ei arenda oma laululapsi, vaid püüame oma tegevusega jäädvustada ning propageerida Eesti heliloojate lastemuusikat,» ütleb peadirigent Hunt. Plaadid on salvestatud koostöös heliloojatega ja seega on heliloojad ka ise saanud osaleda oma noortemuusika paremiku selekteerimises ning seadete ja interpretatsioonide kujundamisel. Lauludele lisaks on viimastel plaatidel ka fonogrammid. Praeguseks on ilmunud viisteist albumit, neist viimane on Arvo Pärdi lastelaulude plaat «Lapsepõlve lood», mis ilmus helilooja 80. sünnipäevaks.
Koostöös Eesti Kooriühinguga on välja antud albumite «Talveaja rõõmulaulud», «Lauluveski» ja «Heade kohtumiste laulud» laulude noodid, et plaatide jaoks tehtud kooriseaded oleksid kõigile õpetajatele ja kooridele kättesaadavad. «Lapsepõlve lugude» noodid andis välja Arvo Pärdi Keskus koostöös Universal Editioniga.
Täna on Raadio Laste Laulustuudios kolm koori: ettevalmistuskoor, mudilaskoor ja tütarlastekoor. Saja lapsega töötavad lisaks Hundile ka dirigent ja solfedžoõpetaja Kaie Tanner, hääleseadja Anu Aimla ning liikumisjuhid Pille Allik ja Svea Sööt. Katsed uutele lauluhuvilistelet toimuvad juba mais. Laululaste koduleheküljel err.ee/laululapsed leiab selle kohta lisainfot.
Praegu on kõigi asjaosaliste mõtted loomulikult pühapäevase juubelikontserdi juures. Hunt räägib, et kontserdi sissejuhatuseks kõlavad neile kirjutatud või nende jaoks olulist rolli mänginud kooriteosed. «Siis aga paneme käima ajamasina, mis viib meid erinevatesse aastatesse: laulame nii kuuekümne aasta taguseid laule kui anname ülevaate viimase kahekümne aasta jooksul välja antud heliplaatidest. Mitmed heliloojad on ka kontserdil kohal – Olav Ehala ja Mart Siimer ka ise klaveri taga.» Helilooja Tauno Aints on selleks kontserdiks kirjutanud ka ühe päris uue kooriteose mudilaskoorile.
Kontserdi salvestab Klassikaraadio sooviga kasutada seda EBU vahetusprogrammina.
Juubelikontsert toimub Vene Kultuurikeskuses pühapäeval 24. aprillil kell 17.00.
Raadio Laste Laulustuudio heliplaadid:
1998 «Meie kiisul kriimud silmad»
2000 «Karjapoiss on kuningas» – vanad head lastelaulud Kaido Sussi seadetes
2001 «Naerud ja nutud» – peamiselt Tiit Kikase laulud ja seaded
2003 «Maasikad» – Rein Rannapi ja Ott Arderi lastelaulud
2004 «Kuula ikka väiksemat» – Märt Hundi lastelaulud
2005 «Head lapsed, need kasvavad lauluga» – Olav Ehala lastelaulud
2007 «Väike valge laev» – René Eespere lastelaulud
2008 «Kodus kõik on kõige parem» – laule oma kodust ja maast, pühendatud EV 90. aastapäevale
2008 «Üksteist peab hoidma» – Kadri Hundi ja Mart Siimeri lastelaulud
2009 «Midagi head» – Piret Ripsi lastelaulud
2010 «Õnneseen» – Tõnis Kõrvitsa lastelaulud
2011 «Talveaja rõõmulaulud» – talve- ja jõululaulud
2013 «Lauluveski» – Arne Oidi lastelaulud
2014 «Heade kohtumist laulud» – Priit Pajusaare lastelaulud
2015 «Lapsepõlve lood» – Arvo Pärdi lastelaulud
Raadio Laste Laulustuudio traditsiooniks on muutunud kontserdid koostöös Jazzkaare, Tallinna Vanalinna päevade, Eesti Kontserdi ja Viru Folgiga. Kontserdireisid on koori viinud ka Eestist kaugemale: Inglismaale, Itaaliasse, Luksemburgi, Lätti, Norrasse, Poolasse, Prantsusmaale, Rootsi, Soome, USAsse. Alates 2007. aastast on raadio laululapsed osalenud kõigil laulupidudel. Raadio Laulustuudio on kontserte andnud koos mitme tunnustatud muusikuga: Tõnis Mägi, Siim Aimla, Hedvig Hanson, Birgit Õigemeel, Maarja-Liis Ilus, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Ivo Linna jpt.