Sügis toob kinoekraanile hulk Eesti (osavõtul valminud) filme.
Lenini sarkofaagi tungib kärbes ja elu näitab rusikat
5. september 2016, 23:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SÜGISE KOLM NAELA
«Mausoleum»
26 minutit
Režissöör Lauri Randla
Tootja Exitfilm, kaastootjad Funny Films (Soome) ja Aalto ülikool (Soome)
9-aastaselt Soome elama kolinud Tartu poiss Lauri Randla on võtnud ajaloost intrigeeriva teema ja mänginud sellega sama elegantselt, nagu Hardi Volmer (ja Toomas Kall ja Ott Sandrak) filmis «Minu Leninid». Isegi see, kelle ümber kõik keerleb, on juhuslikult sama – Vladimir Iljitš, aga postuumselt.
Teatavasti lahkas tuntud nõukogude patoloog Aleksei Abrikossov 1924. aastal Lenini surnukeha ja viis läbi selle esialgse palsameerimise. Lühimängufilmis on aasta 1936, Stalini repressioonide «ööelu» ajajärk. Keegi ei ole NKVD eest kaitstud, ka eliit mitte. Leninist on saanud sotsialistliku töö kangelaseks ülendatud Abrikossovi needus: ta on sunnitud hoidma surnukeha defektituna, jätmaks muljet, et suur juht on igavene. Paraku juhtub just maipühade eel väike äpardus, kui sarkofaagi satub kärbes, keda enam kuidagi kätte ei saa.
Väljapeetult groteskne lugu on 34-aastase autori Aalto ülikooli filmieriala magistritöö. Üles võetud Eestis, osades meie suurepärased vene (teatri) näitlejad. Praegu valmistab Randla Exitfilmi stuudios ette oma esimest pikka mängufilmi «Nägemist, NSVL».
Esilinastus märtsis Tampere filmifestivalil, Eesti esilinastus sügisel
«Tühi ruum»
10 minutit
Režissöör Ülo Pikkov
Tootja Nukufilm
Ülo Pikkov on oma viimastes nukufilmides eksperimenteerinud dokumentaalse ainesega, et rääkida Eesti ajaloo traagilistest aastatest, ja nõnda siingi. Ta elustab kunagi ammu reaalselt eksisteerinud korteri ja ühe väikese tüdruku, kes seal toimetab ja mängib, kuni sinna hakkab üha enam tungima ärevaid signaale ümbritsevast maailmast, raadioaparaadist kostvat venekeelset juttu, pommiplahvatusi... Tüdruk tunneb igatsust oma isa järele. Isaks on nõukogude võimu eest peitu läinud ja end kümme aastat sõna otseses mõttes põranda all varjanud Eesti ohvitser Leonhard Lina. Kümme aastat ei kohtunud ta oma tütrega, elas vahelaega kartulikeldris, kus ta igatsusest meisterdas oma endisest kodust vähendatud koopia - kokku üle 200 mööblitüki ja tarbeasja. Tütar Merike sai kingituse kätte alles siis, kui isa põranda alt välja tuli, ainult et nukkudega mängimise aeg oli selleks ajaks juba möödas.
Ka film ise, kus on kasutatud sedasama miniatuurset mööblit, mis praeguseks on oma koha leidnud Tartu mänguasjamuuseumis, on täis lõputut igatsust, aga ka nukrust kaotatud aja pärast, mida me ise ei ole saanud juhtida. Elu ja kunst kohtuvad siin kõige inspireerivamal viisil. Suur, kujundlik, tugeva emotsionaalse laenguga linateos.
Esilinastus juunis Edinburghi filmifestivalil, Eesti esilinastus novembris
«Luuraja ja luuletaja»
90 minutit
Režissöör Toomas Hussar
Tootja Allfilm, kaastootja Nukleus Film (Horvaatia)
Muidugi ootame me seda kõik. «Seenelkäigus» läks Toomas Hussaril korda iseloomustada meie ühiskonna seisu väga tabavalt, tema iroonia lõikas nagu vaheda noaga ja «lihtsa» komöödia tagant võis süvenenum vaataja välja lugeda midagi hoopis enamat.
Ka uue filmi tutvustus äratab lootust. Tegu on sõjaeelses õhkkonnas kulgeva absurdihõngulise mõistujutuga. Eesti salapolitseinik Gustav Tukk armub salapärasesse mustlannasse, kes on tegelikult Vene spioon ja kelle järele on Gustavile antud käsk luurata. Kui välja ilmub veel luuletaja Miku Tähn, kes on samuti mustlannast sisse võetud, paiskub Tuki elu juba totaalselt segamini. Peaosas Jan Uuspõld.
Võtete ajal ütles produtsent Ivo Felt, et ei näe ühtki põhjust, miks sellest ei võiks tulla samasugune löökfilm nagu «Seenelkäigust», mis kogus kõigile ootamatult üle 70 000 vaataja. Või põleb autor tuhaks nn teise filmi sündroomi tõttu? Oodata ei tule enam kaua.
Esilinastus juulis Karlovy Vary filmifestivalil, Eesti esilinastus 22. septembril, kinodes alates 23. septembrist
MÄNGUFILMID
«Ameerika suvi»
85 minutit
Režissöör Rain Rannu
Tootja Alarahastatud Filmikompanii
Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii, nagu paistab? (Sisututvustusest.)
Mängivad Kristo Viiding, Jarmo Murumaa, Helena Pruuli ja Einar Kuusk.
Road-movie’ sugemetega komöödia elust enesest, mis põhineb Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müünud Eesti tudengite tõestisündinud lugudel. Hobi korras Ameerikas vändatud film, mille on kirjutanud, lavastanud ja tootnud Eesti ühe edukama idufirma looja Rain Rannu.
Esilinastub 8. septembril, kinodes alates 9. septembrist
«Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat»
40 minutit
Režissöör Janno Jürgens
Tootja Alasti Kino
Unises kuurortlinnas seisab pisut räämas maja, mille ümber on vanahärra Aleksander rajanud uhke aia. Aleksandri pojapoeg Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma. Külla saabub aga tütar Marju, kes igatseb maja pärandiks saada, et hea koha peal asuvale krundile külalistemaja ehitada. (Sisututvustusest.)
Peaosas Evald Aavik
«Film on tõuke saanud mitmetest keerulistest peresisestest varajagamisjuhtumitest ning arenenud sellest üldisemaks mõtiskluseks elust ja surmast, tõstatades küsimuse, mis siis õhtu lõppedes tähtis on,» on autorid öelnud oma lühimängufilmi kohta. Janno Jürgensi eelmine töö «Distants» on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja rahvusvaheliselt edukamaid kodumaiseid lühimängufilme.
Kinodes alates 9. septembrist koos Janno Jürgensi eelmise lühimängufilmiga «Distants»
«Teesklejad»
100 minutit
Režissöör Vallo Toomla
Tootja Amrion, kaastootjad Studio Uljana Kim (Leedu) ja Locomotive Production (Läti)
Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maamajas puhates oma suhteid parandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele. (Sisututvustusest.)
Psühholoogilises draamas mängivad Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Mari Abel ja Meelis Rämmeld. Vallo Toomla kauaoodatud pika filmi debüüt.
Esilinastub septembris San Sebastiani filmifestivalil, Eesti esilinastus 6. oktoobril, kinodes alates 7. oktoobrist
«Õnn tuleb magades»
90 minutit
Režissöör Mart Kivastik
Tootja Kopli Kinokompanii, kaastootja Vintage Pictures (Island)
Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et see oli elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsaski ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli kui tahad, aga õnne peab ka olema… Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, mees, kes ei suuda öelda «ei». Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega… (Sisututvustusest.)
Peaosades Katariina Unt ja Ivo Uukkivi.
«See on kurbade kohtadega naljakas film või siis naljakate kohtadega kurb film – kuidas kellelegi. Lugu, kus jumalik täringumäng pakub lootust ka neile inimestele meie ümber, kelle peale keegi esmapilgul panuseid teha ei julge. Liiga kõrgete ootuste puhul näitab elu sulle tihti rusikat, aga kui ootuste horisont on päriselt längu vajunud, võib ootamatult avaneda uus uks,» kirjutab Mart Kivastik filmi saateks. Madalaeelarveliste mängufilmide konkursi üks võidutöid.
Esilinastub 12. oktoobril, kinodes alates 14. oktoobrist
Koostööfilmid vähemusosalusega:
«Seneca päev»
106 minutit
Režissöör Kristijonas Vildžiūnas
Tootja Studio Uljana Kim (Leedu), kaastootjad Amrion (Eesti) ja Locomotive Productions (Läti)
On 1989. aasta. Sellal, kui kolm väikest Balti riiki valmistavad ette maailma ainulaadseimat inimketti, asutavad kolm verinoort sõpra Leedus salajase Seneca vennaskonna. Nad kuulutavad oma motoks kuulsa filosoofi väidetava mõttetera: «Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.» Armukolmnurk lõhub vennaskonna aga just sel hetkel, kui miljonid inimesed vabaduse ja sõpruse märgiks Balti ketti rivistuvad... 25 aastat hiljem on kolmes Balti riigis kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Ehkki kunagine vennaskonna liige Simonas elab pealtnäha edukat elu, mõistab ta, et on reetnud nooruse ideaalid ja muutunud kalestunud kõrvaltvaatajaks. (Sisututvustusest.)
2,5/4 Jaan Ruus (Eesti Ekspress), * Tristan Priimägi (Sirp), 6/10 (ERRi kultuuriportaal), «Kohati liiga punktiirne, et kõrgele lendu tõusta.» (Postimees). Balti riikide filmikoostöö näide, kaastootjaks Riina Sildos, episoodilises rollis teeb kaasa Mait Malmsten ja massistseenides paarsada eestlast. Filmitud osaliselt Eestis.
Esilinastus 23. augustil Tallinnas, alates 26. augustist Eesti kinolevis
«Bodom»
85 minutit
Režissöör Taneli Mustonen
Tootja Don Films (Soome), kaastootja Munchhausen Productions (Eesti)
Legendaarse matkapaiga mõrva rekonstrueerimine võtab surmava pöörde, kui tüdrukud otsustavad ajalugu ümber kirjutada. Inspireeritud 1960. aastal Soomes Bodomi järve ääres aset leidnud tragöödiast, kui une pealt mõrvati kolm telgis maganud teismelist. (Sisututvustusest.)
«Ei valmista õudusfilmisõpradele pettumust.» (Ilta-Sanomat ***), «Nagu õuduspuuks.» (Dome **), «Rahutukstegev õudusfilm.» (Helsingin Sanomat ****), «Filmi näotu õudus toimib.» (Aamulehti ***), «Ei ole õudusfilmi kohta just väga hirmutav.» (Episodi ***).
Soome kinodes alates 19. augustist, Eestis esilinastub hilissügisel
«Kallis õeke»
101 minutit
Režissöör Mattie Do
Tootja Lao Art Media (Laos), kaastootjad Screen Division (Prantsusmaa) ja Oree Films (Eesti)
Lugu vaesest Laose külatüdrukust, kes saabub pealinna Vientianesse, et hoolitseda rikka sugulase eest, kes on müstilisel kombel kaotanud oma nägemise ja omandanud sellega üleloomuliku võime suhelda surnutega. Kui tüdruk taipab, et viimastelt saadud sõnumid sisaldavad numbreid, mille abil on võimalik võita õnnemängus suuri summasid, otsustab ta naist rikastumiseks ära kasutada. (Sisututvustusest.)
Sotsiaalne kriitika kummitusloo vormi rüütatuna.
Laoses toodetud mängufilmi on eestlased tähelepanuväärselt panustanud. Kaastootjateks on Sten-Kristian Saluveer ja Helen Lõhmus, kõrvalosa mängib Tambet Tuisk, operaator on Mart Ratassepp, kunstnik Helen Lõhmus ja helilooja Sten Šeripov.
Esilinastub septembris USAs Austinis festivalil Fantastic Fest, Euroopa esilinastus on oktoobris Londonis ja Eesti esilinastus sügistalvel
DOKUMENTAALFILMID
«Hingemaa»
69 minutit
Režissöörid Kullar Viimne ja Erik Norkroos
Tootja Rühm Pluss Null
1990ndatel Eestis pangahooneid ehitanud Jaan on majanduslikel põhjustel oma elu sisse seadnud Ameerika Ühendriikides. Ühel heal päeval avastab ta Wisconsini osariigi väikese metsatuka seest, keset viljapõlde ja indiaanlaste reservaate, 1914. aastast pärit laguneva puukiriku, mille ehitasid esimesed Ameerikasse rännanud eestlased. Koos venna Peetri, kirikumaa pärija Billi ning laulja Tõnis Mäega asub Jaan pühakoda taastama. Selleks, et kaasata ettevõtmisesse ka kohalikku eestlaskonda, korraldavad nad talgud ning kiriku remondi toetuseks kontserdi. (Sisututvustusest.)
2016. aasta alguses ETV «Eesti lugude» sarjas esilinastunud pooletunnise dokumentaalfilmi laiendatud versioon.
Esilinastus juulis Pärnu filmifestivalil, levi sügisel
«Lumi Punasel Lagedal»
46 minutit
Režissöör Aljona Suržikova
Tootja Amrion, kaastootja Mischief Films (Austria)
19. sajandi lõpus lahkus Eestist paremat elu otsima 65 perekonda. 37 neist jõudis kaunisse paika Musta mere ääres, kuhu rajati eesti küla. Kui Sotši 2007. aastal Putini pakkumisel taliolümpiamängude korraldamise õiguse sai, algas aktiivne ehitus. Mis maksavad inimeste mälestused, lootused, aeg ja elu suure riigi ambitsioonide kõrval? Ühtäkki jäi eesti küla kiiresti arenevale maailmale ette. Õitsvad saja-aastased puud lükati asfaldi alla, loomad tapeti, kuna sead-lehmad polnud olümpiakülas teretulnud. Uued teed ja uhked majad kerkisid kiiresti, kuid neid kasutati vaid kaks nädalat ja nüüd seisavad nad tühjalt. (Sisututvustusest.)
«Suur-Sõjamäe» autori uus dokumentaalfilm, mis räägib sellest, kuidas olümpia muutis Sotši külje all elavate eestlaste elu. Dramaatiline aines – näis, milliseks kujuneb tulemus.
Eelesilinastus augustis Estosadoki külas, Eesti esilinastus novembris
«Ühe unistuse maja»
53 minutit
Režissöör Ruti Murusalu
Tootja Umberto Productions
Tallinna balletikool on paljude tantsijate tee alguseks olnud juba 1946. aastast alates. Dokumentaalfilmis põimub kokku kollektiivportree, andmaks edasi tantsija elu mitme põlvkonna silmade kaudu. Alles oma unistuse lugu alustavate värskelt vastu võetud õpilaste teed ristuvad lõpueksamiteks valmistuvate noorte tantsijatega. Neid jälgib plejaad kunagisi balletistaare, kes vastutavad inimsaatuste eest majas, kust kord nendegi teekond alguse sai. Kelle unistus jääb elama ja kelle oma kustub?
Jääb üle loota, et balletikooli juubeliks valminud film pole paraadportree, reklaamklipp lubab igatahes kirglikkust ja pisaraid.
Eellinastus augustis Tõrva dokumentaalfilmide festivalil, kinodes alates 29. septembrist
«Damaskus»
Režissöörid Jaanus Kulli ja Jaan Kolberg
Tootja Navona
Dokumentaalfilm eesti rahvast ja rahvusest, sellest, kas ja kuidas on meil võimalik eksisteerida vaba rahvana. Filmi läbiv tegelane on sepp Taimo, kes seda teemat veab, tehes samal ajal valmis Damaskuse terasest mõõga, mis on mehelikkuse, vabaduse ja jõu sümbol. (Sisututvustusest.)
Esilinastub sügisel
«Tuhamäed»
72 minutit
Režissöör Ivar Murd
Tootja Film Tower
Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on Tuhamägede elanikkond vähenenud enam kui poole võrra ning kasvu või leevendust ei ole kusagilt paista. Koht, mida tunti kunagi proletariaadi eldoraado nime all, on saanud surma ja laostumise sünonüümiks. Ent siiski legendid püsivad – päkapikkudest poolkoksimägede otsas, pagulastest maapõues andestust otsimas, öös luusivatest Mercedese-kauboidest ja imelinnust, kes peab ära põlema, et uuesti tõusta. (Sisututvustusest.)
Huvitaval kombel pole Ida-Virumaa kontrastne tegelikkus just kuigi sageli meie dokumentalistika aineseks: äkki õnnestub nüüd Ivar Murrul seda käsitleda koguni rahvusvahelise läbilöögi vääriliselt?
Esilinastub hilissügisel
«Valgevene: soorahvas»
70 minutit
Režissöörid Aivar Valdre ja Lauri Lippmaa
Tootja Kopli Kinokompanii
See on ennekõike portreelugu Valgevene esimesest riigipeast Stanislav Šuškevitšist, kelle algatatud läbirääkimised Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel päädisid Belovežje lepetega, millega lagunes Nõukogude Liit ehk «kuuendik planeedist». Nüüd, 25 aastat hiljem, on olukord Euroopa uuenenud välis- ja geopoliitilisel kaardil tõstnud taas teravdatud tähelepanu alla need riigid – nõukogulikult imperialistliku võimuareaali taastamist ihkava ekspansionistliku Venemaa, lõhestunud ja korruptsioonist läbi imbunud ning Moskvaga reaalselt sõdiva Ukraina ja Euroopa viimaseks diktatuuririigiks peetava Valgevene. Film otsib lisaks küsimusele, mis võinuks viimase veerandsaja aasta jooksul minna teisiti, vastuseid ka keele, rahvuse ja mentaliteedi probleemidele.
Eakale eksriigipeale sekundeerivad ja oponeerivad ukraina juurtega Valgevene filmi- ja teatrilavastaja, vene rahvusest endine ajakirjanik, ühiskondlikult terava närviga valgevene punklegend, Lukašenko režiimi ideoloog, Valgevene poliitpagulane, eksiilis elav tippsõjaväelasest eriüksuslane, juudi päritolu meediamogul ja lepete salajase sõlmimise juurde pooljuhuslikult sattunud ainus teleoperaator. (Sisututvustusest.)
Õ-fraktsiooni linateoseid vorminud politoloogi Lauri Lippmaa ja BNSi välisuudiste kauaaegse toimetaja Aivar Valdre esimene ühine filmitöö, mida on konsulteerinud idapoliitika ekspert Karmo Tüür.
Esilinastub novembris
«Suguvõsa»
112 minutit
Režissöör Vitali Manski
Tootjad Ego Media (Läti), Baltic Film Production (Eesti), Saxonia Entertainment (Saksamaa) ja SIA Vertov (Läti), kaastootja 435 Film (Ukraina)
Dokumentaalfilm jälgib režissöör Vitali Manski rännakut läbi tema sünnimaa Ukraina, kus ta külastab oma ema, tädisid, onusid ja nõbusid Lvivis, Odessas ja Sevastoopolis, püüdes mõista praeguse sõjalise konflikti tagamaid. Traagiliste sündmuste taustal välja joonistuv väga isiklik lugu osutab nii mõnelegi valupunktile, mida poliitikud ja meedia mõlemal pool barrikaade on seni eiranud. Režissööri sugulaste dramaatilised lood on tegelikult üsna tüüpilised peredele, kes on üle elanud 20. sajandi vapustused. Millegipärast ei ole endistel nõukogude kodanikel kadunud tunne, et liit eksisteerib oma vanal kujul edasi. (Sisututvustusest.)
Viimati Põhja-Korea elu käsitleva filmiga «Päikese all» loorbereid lõiganud nimeka dokumentalisti Vitali Manski tee on tänuväärselt ristunud meie produtsendi Marianna Kaadi omaga, eestlastest on filmi panustanud veel helirežissöör ja helilooja Harmo Kallaste.
Esilinastus juulis Karlovy Vary festivalil, Eesti esilinastus novembris
Koostööfilmid vähemusosalusega:
«Tšetšeenias näeme»
68 minutit
Režissöör Alexander Kvatašidze
Tootjad Lokokina Studio (Gruusia) ja Petit A Petit Production (Prantsusmaa), kaastootjad Kinoport Film (Eesti) ja Made in Germany Filmproduktion (Saksamaa)
September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult Vene meedia kaudu. Tegelikult oli see aga väga lähedal, kohe üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe elu muutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu, nähes selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega, aga ka inimestega üldisemalt. (Sisututvustusest.)
Esilinastub sügisel
ANIMAFILMID
«Täis maja»
17 minutit
Režissöör Kristjan Holm
Tootja Eesti Joonisfilm
Väsitava tööpäeva lõpus kohtub postiljon oma tulevase abikaasaga.
Esilinastub novembris
«Fatcula»
9 minutit
Režissöör Martinus Daane Klemet
Tootja Eesti Joonisfilm
Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab leiduvat pudelis «Fat Burner».
Esilinastub novembris
«Miriami kana unistus»
5 minutit
Režissöör Andres Tenusaar
Tootja Nukufilm
Vihmasel sügispäeval tekib kanal mõte lõunasse lennata.
Esilinastub novembris
«Miriam järve ääres»
5 minutit
Režissöör Ragnar Neljandi
Tootja Nukufilm
Miriami pere telgib järve ääres, aga kana ei saa hirmu pärast und.
Esilinastub novembris
«Elu enne elu»
7 minutit
Režissöör Rao Heidmets
Tootja Rao Heidmetsa filmistuudio
Tõde on suhteline ja tema üle võib palju vaielda. Kõik oleneb vaatepunktist. Kuid üks mis kindel, on see, et looduse ringkäik on lõputu, ja nii ka iga elu kordub uues maailmas taas ja taas.
Esilinastub sügisel
Koostööfilmid vähemusosalusega:
«Amalimbo»
15 minutit
Režissöör Juan Pablo Libossart
Tootja Fasad (Rootsi), kaastootjad Fork Film Animation Studio (Eesti) ja Film i Väst (Rootsi)
5-aastane Tipuana kogeb emotsionaalset limbot, kui ta üritab pääseda «teisele poole», et kohtuda uuesti oma hiljuti surnud isaga.
Filmi kaastootjaks on Marianne Ostrat ja kunstnikuks ning peaanimaatoriks Taanis õppinud 29-aastane tartlane Roland Seer. Ilus lugu kaotusvalust ja selle ületamisest.
Esilinastub Veneetsia filmifestivalil, Eesti esilinastus sügisel