Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linnahalli uue saali edu sõltub sisust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnahall. | FOTO: Postimees.ee

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine peaks linna ja riigi põhimõttelise kokkuleppe kohaselt lõppema 2020. aastaks. Tulevane 3500 kohaga kontserdisaal oleks esinduskontserdisaal, mis elavdaks Eesti muusikaelu.

Aasta varem valmib praeguste plaanide järgi ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaoodatud uus saal, seega tekib Tallinnasse lausa kaks esindussaali.

Eesti Kontserdi juhi Jüri Leiteni sõnul on Linnahalli puhul peamine see, et tegemist on riigi poolt tunnustatud muinsuskaitse all oleva objektiga, millel loomulikult ei saa niisama lasta laguneda.

«Kas sellest saab akustiliselt hea kontserdisaali, on praeguses olukorras äärmiselt keeruline ennustada. Tähtis on, et Linnahalli tulevane tehniline tase peab olema tulevikku suunatud ning selles valdkonnas, kuhu kuulub ka alustika, ei tohi kokku hoida raha ega môistust,» ütles Leiten.

«Vastasel juhul saame järkekordse suure karbi, mida kallis kütta. Maailmapraktika paraku näitab, et organisatsioonid, kes tegelevad ainult saalide väljarentimisega, ise sinna produktsioone tootmata, ei ole just kõige paremal järjel. Milline saaks Linnahalli tulevik olema kontserdisaalina ja publiku tõmbekeskusena sõltub seega eelkõige sisust, millega saali täita kavatsetakse.»

Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Madli-Liis Partsi sõnul on Tallinna Linnahalli ning EMTA saalid olemuselt ja mahult sedavõrd erinevad, et mõlema olemasolu vaid toetab muusikavaldkonna arengut ja avardab võimalusi mitmekesisemaks loome- ning muusikahariduslikuks tegevuseks.

«Edu eeldus on see, et saalide ehitusel panustatakse maksimaalselt kvaliteedile ning asutuste juhtimismudel toetab keskkonna laiahaardeliste võimaluste tarka kasutamist. Kindlasti võiks uue suure kontserdisaali mõju Eestile olla laiem kui vaid muusikaelu elavdamine. Saal võiks muutuda magnetiks rahvusvahelistele tippkollektiividele ja interpreetidele, kelle kontsertidele sõidetakse ka välismaalt. Kui praegu käivad eestlased näiteks Helsingis ja Stockholmis sellise suurusjärgu kollektiive kuulamas, siis uus saal tooks võimaluse koju,» ütles Parts.

Partsi arvates avardaks suure saali tekkimine meie enda muusikutele uusi horisonte repertuaarivalikul, korraldajatel aga võimalusi rahvusvahelisteks koostöödeks, mille puhul partnerivalik sõltub ka esinemispaiga tehnilistest võimalustest ja infrastruktuuri tasemest. «Kindlasti muudaks saalide valiku laienemine Tallinna atraktiivsemaks paigaks muusikavaldkonna rahvusvaheliste mõjuorganisatsioonide võtmesündmustele, konverentsidele ja rändfestivalidele.»

Tagasi üles