/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2009/09/01/229309t1hacee.jpg)
Kui Toomas Edur kevadel Estonia uueks balletijuhiks nimetati, lubas ta tagasi tuua Meelis Pakri – endise tantsija, kes piiride avanedes 1991. aastal ookeani taha siirdus, end Denveris Colorado Balleti premier danseur’ina sisse seadis ja kümme aastat hiljem, vaid 35sena, nii füüsiliselt kui vaimselt väsinuna karjäärile lõplikult joone alla tõmbas.
Lubas ja tegigi – Edur ikka! Pakri on üle mitme aja tagasi Eestis, kunagises koduteatris Estonia – mõistagi mitte enam tantsija, vaid pedagoogi-repetiitorina, kellena ta juba kaheksa aastat on tegutsenud, neist viimased kolm ühes maailma nimekamas balletiõppeasutuses – Londoni Kuninglikus Balletikoolis (The Royal Ballet School).
Koolis, mille on lõpetanud sellised suurkujud nagu Margot Fonteyn, Alessandra Ferri, Alina Cojocaru, Kenneth MacMillan, Jiri Kylian või John Neumeier ja mis on kuulsa Londoni Kuningliku Balleti, aga ka Birminghami Kuningliku Balleti peamisi kasvulavasid.
Ka Oksa ja Eduri õpetaja
See on fakt, mida ei teadnud kuni viimase ajani isegi siinne laiem balletiringkond, rääkimata balletisõpradest – nii harv külaline oli 43-aastane eestlane kodumaal. Ja kes see ikka Colorado osariigi pressi – sealsed lehed pidasid oma balleti kauaaegse «plakatipoisi» ja selle järel pearepetiitori lahkumist Londonisse meeles õige mitme südamliku hüvastijätuartikliga – Eestis loeb. Ehkki võiks!
Tõsi, Eestis on Pakri esialgu ajutiselt – tema kümnepäevane treeningtundide tsükkel lõpeb täna, juba õhtul sõidab ta tagasi Londonisse, kus ees ootab uus õppeaasta. Kauaks ta siiski ära ei lähe – kokku on lepitud juba järgminegi tsükkel. «Ta polnud mitte ainult hea tantsija, vaid on ka suurepärane pedagoog, kelle potentsiaal on eesti balleti jaoks veel avamata,» ütleb Edur selgituseks.
Neile, kes ehk ei tea – Edur, aga ka Age Oks olid Meelis Pakri esimesed õpilased. Kuigi see võib tunduda pisut imelik – on ju nende vanusevahe kõigest mõni aasta. Aga nii see just on – Leningradi koreograafiakooli lõpetanud Pakri oli 21, kui Tallinna balletikooli toonane kunstiline juht Ago Herkül ta pedagoogiks kutsus. Oksal ja Eduril oli siis vanust 17 ja 18 – Pakri õpetas neile paaristantsu, lihvis partnerlust, just seda, millega Oks ja Edur hakkasid loorbereid lõikama.
Just Edur oli hiljem, 2006. aastal, ka üks neist, kes Pakrit, kuulnuna viimase soovist Colorado trupi juurest lahkuda ja mujale kolida – juhi vahetusega seoses –, Kuningliku Balletikooli direktorile soovitas. Hetk oli eestlase jaoks õnnelik – kool, kes ei palka uusi õpetajaid just kuigi sageli, vajas seda just siis. Pakri kutsuti end näitama, ühena paljudest, ja juba katsenädala esimese päeva õhtuks oli töökoht tema.
Sellesama töökoha, täpsemalt sealse tiheda õppegraafiku pärast on Pakri üliharva ka Eestisse jõudnud – paradoksaalselt veelgi harvem kui ookeani taga elades. Aga – mitte ainult. Küllap oleks ka jõudnud, kui oleks kutsutud, näiteks tunde andma – lõpuks on olemas ju koolivaheajad –, paraku alles Edur kutsus! Aga hea, et kutsus!
On ju nii, et Pakri õpetajavaistu on hakatud üha enam hindama ka mujal – Kuningliku Balletikooli õpetaja amet tähendab siiski kindlat kvaliteedimärki. Näiteks tänavuse suve jooksul on eestlane jõudnud lisaks Eestile kogemusi jagada veel Austraalias ja Jaapanis.
20 kohale 300 kandidaati
Mis puudutab Londoni kooli ennast – selle patrooniks on, muide, prints Charles isiklikult, kellega Pakri on ka käepigistust vahetanud –, siis on selles kaks astet: alamaste (Lower School), kus õpivad 11–16-aastased, ja ülemaste (Upper School), kus õpivad 16–18-aastased.
Tegu on meie balletikooli analoogiga, mõistagi teises mõõtkavas – tulevased tantsijad omandavad korraga nii üldhariduse kui professionaalse tantsija kutse. Hõlpu selles õppeasutuses ei anta – tunnid kestavad hommikust õhtuni ning kes veele ja vilele vastu ei pea, langeb lihtsalt välja.
Pakri on üks kuuest ülemastme põhiõpetajast, tema spetsialiteediks on klassikatunnid, sh paaristants ja meeste variatsioonid. Tase on mõistagi tugev – on ju ka konkurents 20 õpilaskohale aastas ülimalt tihe, keskmiselt 300 kandidaati, neist pooled välismaalt.
Eestlane ise tõstab kooli tasemest rääkides esile asjaolu, et viimase kolme aasta jooksul on kõik lõpetajad leidnud ka tööd – mis on samuti masu käes vaevlevas balletimaailmas, kus tantsijate töökohad kaovad nagu kevadine lumi, oluline näitaja. Muide, just Kuningliku Balletikooli kaks värsket lõpetajat kuulub sellest sügisest ka Estonia truppi. Mõistagi on selle juures mängus Pakri käsi.
Kas eestlase käe alla on sattunud ka supertalente? Supertalente ehk mitte, ent Pakri palub siiski meeles pidada üht nime – 2007. aastal Briti noore tantsija tiitliga pärjatud ukrainlast Sergei Poluninit, kes tantsivat Kuninglikus Balletis juba solistirolle.
Meelis Pakri
• Meelis Pakri on 43-aastane balletipedagoog. Kuningliku Balletikooli õpetaja.
• Õppis aastail 1976-1983 Tallinna balletikoolis, lõpetas 1986 Leningradi koreograafiakooli (Vaganova balletiakadeemia). Kuni 1991. aastani oli Estonia teatri solist ja töötas ka Tallinna balletikoolis pedagoogina. Aastail 1991-2001 oli Colorado Balleti juhtsolist, aastail 2001-2006 sama trupi pearepetiitor.
• Tantsinud Colorados pea kõiki klassikaliste ballettide printsirolle, aga ka näiteks Draculat. Külalisesinejana on üles astunud ka Martha Grahami tantsukompaniis. On lavale seadnud mitu balletti, sh «Uinuva kaunitari».
• Abielus Carol Pakriga, kes annab samuti tunde Londoni Kuninglikus Balletikoolis.
• Hobid: pesapall ja jäähoki.
----------------------------------------------
Edur värbas viis inglise tantsijat
«Kolme musketäri» etendusega reedel hooaega alustava Estonia balletitrupi juhtkonnas on lisaks uuele balletijuhile Toomas Edurile ja tema assistendile Age Oksale veel üks uus inimene – Andrus Kämbre, kes on palgatud administratiivjuhiks.
Ka 58-liikmelises tantsutrupis on viis uut tantsijat, kõik Suurbritannia balletikoolide värsked lõpetajad: Robbie Bird, Jonathan Hanks, William Moore, Michele Pellegrini ja Victoria Paterson. «Nad toovad vajalikku uut energiat,» ütles Edur.
Eduri sõnul on töö juba kuu aega käinud tantsutehnilise kvaliteedi tõstmise nimel. Tulevikuplaane jagub, sh tahab uus juht nimetada trupi rahvusballetiks, luua balletisõprade seltsi ja asutada fondi pensionile läinud tantsijate õpingute toetamiseks. (PM)