iDeal kampaania

Kunstilisele 3D-pornole avanevad ka siinsete kinode uksed
Vaata ka reklaamklippi ja hinda, kas filmi plakat on siivas

Nii näeb välja filmi «Love» reklaamplakat, mis ripub üleval Sõpruse kino ja Coca-Cola Plaza interneti koduleheküljel.

FOTO: Repro

Nagu kinoafiššidel juba kirjas, peaks detsembris ka Eestis ekraanidele jõudma Gaspar Noé provokatiivne mängufilm «Love» («Armastus»), mis võtab selle levitaja hinnangul kasutusele koguni uue žanri – kunstilise prilli- ehk 3D-pornofilmi oma.

See on erutav seksuaalne melodraama poisist ja tüdrukust ja veel ühest tüdrukust, ütleb reklaamtekst ja toob ära režissööri saatesõnad: «Armastus ilmneb sealpool head ja kurja. Armastus on geneetiline vajadus. Armastus on teadvuse muudetud seisund. Armastus on kange narkootikum. Armastus on vaimuhaigus. Armastus on võimumäng. Armastus on selleks, et end ületada. Armastus on pimestav valgus. Armastus on sperma, higi ja pisarad.»

Filmi ingliskeelses pressimaterjalis on Gaspar Noé veel seletanud, et tahtis üles võtta seda, mida filmikunst olgu siis kommertslike või õiguslike piirangute tõttu on harva enesele lubanud – armastusakti nii nagu see päriselt on: korraga loomaliku, mängulise ja ka pisarasena. Ja et 3D-tehnoloogia on selleks kõige õigem vahend, sest pakub vaatajale sisseminevat perspektiivi.

Üle kahe tunni kestvat filmi nimetatakse tänavuse Cannes´i filmifestivali kõige kõmulisemaks linateoseks ja mõistagi on see alla 18-aastastele keelatud.

Tegu on üldse esimese korraga, kui näiteks Eesti suurim kino Coca-Cola Plaza, mis tegutseb juba 2001. aastast, nii kõrge vanusepiiranguga filmi näitab.

«Kindlasti vaatame filmi enne linastumist veel üle, mille alusel teeme viimase otsuse. Aga kui Pariisis see julgelt kinodes jooksis, siis ei näe ka põhjust, miks Eesti publik peaks sellest ilma jääma,» ütles kinoketi Forum Cinemas programmijuht Tõnis Lõhmus.

Filmi levitab Sõpruse kino pidav osaühing Must Käsi, kes pöördus enne selle väljatoomist ka kultuuriministeeriumi juures tegutseva pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjoni ehk nn pornokomisjoni poole palvega anda sellele oma hinnang. Küsiti, kas kinode kodulehtedel juba kasutusel oleva kujundusega filmiplakat on lubatud avalikult kasutamiseks. Ja teiseks: kas sellise sisuga teose avalikku esitamist on vaja kooskõlastada.

Vastus: «Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus kohaldub teoste levitamisele ja demonstreerimisele. Reklaamile kohaldub reklaamiseadus ning reklaamplakati puhul peate lähtuma reklaamiseaduses kehtestatud nõuetest. Juhime tähelepanu, et reklaamiseaduse § 24 lg 1 alusel on pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageeriva teose reklaam keelatud.»

Ministeerium osutab ka sellele, et ettevõtja on kohustatud teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist ise määratlema ja et teose sisu määratlemine pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tähenduses on otsustus, kas teos on või ei ole pornograafilise sisuga või vägivalda propageeriv.

Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et filmi alaealistele keelatuks kuulutades on Must Käsi selle juba ette ära hinnanud ega vaja ka komisjoni ekspertiisi.

«Kindlasti ei ole filmis midagi nii ekstreemset, mida üks täiskasvanud terve seksuaaleluga inimene oma elus kogenud ei oleks,» ütles filmi levitaja Tiina Savi. «Levitajana on meie jaoks aga tegemist uudse olukorraga, kuna me pole varem sellise sisuga filmi väljatoomisega kokku puutunud ja teise levitajate eeskuju järgides pöördusimegi pornokomisjoni poole arvamuse saamiseks. Meie käsitleme seda filmi kui kunstiteost, mis toob filmimaastikule täiesti uue žanri - 3D täiskasvanute filmi. Režissöör ise nimetab seda seksuaalseks melodraamaks.»

Varem on nn pornokomisjon hinnanud mittepornograafiliseks Lars von Trieri filmi «Nümfomaan». Linateose 1. osa linastus siinsetes kinodes vanusepiiranguga alla 14-aastastele ja 2. osa alla 16-aastastele keelatud. Küll tunnistati 2001. aastal pornograafiliseks film «Kepi mind», ent lubati seda kinodes näidata tingimusel, et seansid algavad õhtul ja alaealised ei pääse seda vaatama.

Prantsuse režissöör Gaspar Noé on kombanud lubatavuse piire ka oma varasemates, siingi hästi tuntud filmides «Ümberpööramatu» ja «Ootamatu tühjus».

Tagasi üles