1989. aasta algus. 26-aastase režissööri Steven Soderberghi automaatvastaja on filmiinimeste kõnesid täis. Sydney Pollack on nädalaid helistanud. Kõigi suurstuudiote juhid pakuvad kohtumisi. Produtsendid Don Simpson ja Jerry Bruckheimer ka, aga neile ei taha Soderbergh tagasi helistada. «Nad on limukad,» ütleb Soderbergh.
Tellijale
Aja auk. Seks kui neuroos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi poleks keegi neist heitnud talle pilkugi. Soderbergh oli lavastanud ansambli Yes kontserdivideo, mis esitati Grammyle, aga sealt edasi karjääri ei saanud. Nüüd on Soderberghil taskus 1,2 miljonit dollarit maksnud film pealkirjaga «Seks, valed ja videolint». Kui seda jaanuaris Sundance’i filmifestivalil näidati, tahtis Soderbergh vabandust paluda, et film pole veel täiesti valmis. See oli liiga pikk, heli polnud veel paigas ja tiitrid olid tehtud Xeroxiga.