Põhjamaade-Eesti dialoog Helsingi raamatumessil

Raamatumessil arutlesid venekeelse kirjanduse üle Eestis literaat Igor Kotjuh (vasakul) ning Soome Pen-klubi juht ja vene kirjanduse tõlkija Jukka Mallinen.

FOTO: Hannu Oittinen

Soomes, Helsingi messikeskuses 23.–26. oktoobrini peetud raamatumess oli korraldajatel esialgse idee järgi plaanis pühendada eesti kirjandusele. Kahjuks ei oleks kohe pärast Göteborgi raamatumessi ajast piisanud, et seda korralikult ette valmistada.


Ideest sai siiski inspiratsiooni Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, kus nähti, et Soome suurim kultuurifoorum oleks suurepärane koht Eesti ja Põhjamaade dialoogile. Eestist saadi koostööpartneriks Eesti Kirjastuste Liit.


Raamatumessil üles astunud tõlkija Piret Saluri ja kirjanik Jan Kaus kinnitasid messil, et eestlased peavad tulevikus Soomes iga esinemisvõimaluse ära kasutama ja Helsingi raamatumessil alati oma kirjandusega esindatud olema.


Piret Saluri sai hiljuti valmis Juhani Salokanneli Jaan Krossi loomingule pühendatud teose tõlke, mida esitletakse eestikeelsena järgmisel aastal Krossi sünnipäeval. Salokanneli teos on saanud Soomes suurepärase vastuvõtu ja nauding oli kuulda sellest ka messil.


Venekeelne kirjandus Eestis


Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse esinaine Carita Pettersson oli võtnud südameasjaks, et messil saaks oma hääle kuuldavaks teha ka Eesti venekeelsed loov­ini­me­sed: luuletaja ja dramaturg P.I. Filimonov ning luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuh.
Neid oli intervjueerima kutsutud prosaist ning vene kirjanduse tõlkija Jukka Mallinen. Arutleti selle üle, millest räägib venekeelne kirjandus Eestis ja kas see sarnaneb rohkem eesti või vene kirjandusega.


Mallinen avaldas arvamust, et Kotjuhi ja Filimonovi modernistlik ja postmodernistlik luule erineb tänapäeva Vene antimodernistlikust luulest. Kotjuh ja Filimonov kinnitasid neid kuulama tulnutele, et nad on Eesti ja Euroopa kirjanikud.


Mõlemad leidsid, et neil on raske samastuda Venemaa luuletajate kui rühmaga, pigem tuleb sealne luule nendeni üksikisikute loomingu kaudu.


Mõtisklused mitmel teemal


Iivi Masso, Erkki Tuomi­oja, Imbi Paju, Heidi Hautala ja Sari Näre lahkasid messil Euroopa ajaloolise mäletamise temaatikat.


Läänemere maade kirjanduse tõlkimise ja Põhjamaade kirjanduselu üle arutlesid Piret Saluri, Anu Saluäär, Hannu Oittinen, Raija Hämäläinen, Iris Schwank ning Visby Balti kirjanike ja tõlkijate keskusest Lena Pasternak.


Põhjamaalikku luulet esitasid ja selle üle mõtisklesid Jan Kaus, Joni Pyysalo, Eirìkur Örn Nordahl ja Jürgen Rooste. Andreas Nestor saatis luuletusi ka kitarril.


Arutlusel oli ka meeste ja naiste võrdsuse teema. Esinejad leidsid, et luuletamisel kaotab sugu tähtsuse. Oma luulega esinesid Eva Park, Andra Teede, Riina Katajanvuori ja Maarja Kangro.


Lastele kirjutamisest ja väärt raamatutest kõnelesid Tove Appelgren, Kristiina Kass ning Anne Rande.


Stereotüüpide, müütide ja eelarvamuste üle, mis seostuvad ettekujutustega skandinaavlastest ja eestlastest, arutlesid Sofi Oksanen, skandinavistikadoktorant Toomas Lapp ja norra tõlkija Ovind Rangoy.


Helsingi raamatumessil käis 69 000 külastajat ja eestlased oma Põhjamaade kolleegidega olid esiplaanil paari­kümnel korral.

Tagasi üles