Kuhu peaks eesti kultuur arenema ja miks? Need on küsimused, mille üle hakatakse peagi Eesti Kultuuri Koja kokku kutsutaval koosolekul vaidlema. Uute sihtide seadmisel on abiks Eesti kultuuripoliitika arengusuundade tulemuste analüüs. Kultuuriministeeriumis valminud analüüsi olulisemaid valupunkte vahendab Heili Sibrits.
Kinokülastuste arv on viimasel kümnendil pidevalt tõusnud, tehes läbi lühiajalise languse aastatel 2003–2004. Nüüdseks on kinokülastuste arv jõudnud Euroopa Liidu keskmise tasemele, millega edestame nii Lätit kui Leedut, kuid jääme maha Põhjamaadest.
1998. aasta valitsuse tegevuskava nimetab rahvusliku filmikunsti eksistentsiks hädavajaliku filmitootmise minimaalseks mahuks 100–120 filmiosa (ühe osa kestvus on 10 min) tootmist aastas. 2000. aastal toodeti Eestis 140 filmiosa, 2004. aastal 161 osa, 2007. aastal 196 ja 2008. aastal koguni 278 filmiosa.
Majanduskriisi ajal filmitootmine vähenes, ulatudes 2009. aastal 167 filmiosani, mis 2010. aastal kasvas 172 filmiosani. Filmiosade arvu suurenemine tuleneb lisaks kasvanud toodangule tihti ka vähemuskaastootmisfilmide arvelt, mida statistika arvestab rahvusliku filmina, ent mille loominguline grupp on enamasti välismaine.
Ehkki vähemuskaastootmisfilmid on oluline protsess rahvusvaheliste kogemuste omandamiseks, on kodumaise professionaalse filmitootmise arenguks vaja siiski toota tunduvalt enam rahvuslikke filme ning neid kaastootmisfilme, kus Eesti on peatootja.
Majanduslanguse üks otsesemaid mõjusid filmitööstusele on olnud kodumaiste filmide arvu langus ning toetussummade vähenemine filmi kohta, mis on toonud kaasa languse nii rahvuslike filmide külastatavuses kui kvaliteedis. Puudub kriitiline mass korraliku eelarvega filme, millele saaks rajada stabiilse kvaliteedi ja arengu. Neli kodumaist filmi aastas konkureerivad filmilevis 177 välisfilmiga (2010. aasta).
Kinokülastused ja keskmine kinopileti hind 1998–2010
1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
Külastused 1 060 500 1 073 600 1 530 800 1 150 800 1 572 300 1 702 300 2 123 800
Hind 2,8 eurot 2,9 eurot 3,7 eurot 4,0 eurot 4,2 eurot 4,4 eurot 3,6 eurot
Allikas: statistikaamet
Eesti filmitoodang ja turuosa 1997–2010
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
Täispikad mängufilmid 1 3 4 0 2 3 4
Eesti filmi turuosa 1,2% 0,7% 0,7% 0,9% 3,6% 10,7% 9,7%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Täispikad mängufilmid 3 7 7 9 5 6 4
Eesti filmi turuosa 5,4% 5,2% 9,2% 14,3% 7,3% 2,0% 2,0%
Allikas: Eesti Filmi Sihtasutus
Filminäitamise kohtade arv Eestis 1999–2010
1999 2000 2002 2004 2006 2008 2010
Alalised kinod 10 11 12 12 12 10 12
Filminäitamise kohad 174 76 81 71 67 67 74
Allikas: Eesti Filmi Sihtasutus
Rahvakultuur ootab seadust
Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse hallatava andmekogu andmetel on regulaarselt harrastusega tegelejate arv kollektiivides ligi 83 790 inimest (2010. aasta detsembri andmed).
Sealhulgas tegutseb koorimuusika valdkonnas 41 619, rahvatantsu valdkonnas 19 867, harrastusliku näitekunsti valdkonnas 5697, käsitöö valdkonnas 3974, puhkpillimuusika valdkonnas 3057, folkloori valdkonnas 2063 ja rahvamuusika valdkonnas 1916 inimest. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevaid kollektiive, kes said riiklikku tegevustoetust, oli 2009. aastal 1765 ja 2010. aastal 1887.
Rahvakultuuri seadus on senini vastu võtmata vaatamata sellele, et seaduse loomisega on erinevad töögrupid tegelenud ligi kümme aastat. Üheks takistavaks teguriks oli seaduse koostajate soov kõik valdkondlikud funktsioonid ja vastutused ühte seadusesse koondada.
Viimastel aastatel on ideena arutlusel olnud vaimse kultuuripärandi kaitse seadus, mis oleks regulatiivses mõttes sarnane muinsuskaitse seadusega. Samuti on kõneldud rahvamajade seadusest, mis oleks kaasaegsem versioon omaaegsest sõjaeelsest rahvamajade seadusest.
Arutlusel on olnud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kindlustamise seadus.