Eesti ooper saab 90-aastaseks

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti esimene ooper, Evald Aava „Vikerlased“. 1928.
Eesti esimene ooper, Evald Aava „Vikerlased“. 1928. Foto: Rahvusooper Estonia arhiiv

Homme, 8. septembril möödub 90 aastat eesti esimese ooperi, Evald Aava «Vikerlaste» esietendusest Estonia teatris. Rahvusooper Estonia mängukavas on hetkel kaks eesti ooperit - viimaseid kordi etendub Manfred MIMi ooper «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas» ning nii Tallinnas kui ka mujal Eestis saab vaadata Rasmus Puuri ooperit «Pilvede värvid».

Aava ooperit «Vikerlased» peetakse esimeseks eesti ooperiks. Aav alustas «Vikerlaste» kirjutamist juba konservatooriumis õppides. Ooperi libreto käsitleb inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal.

Esietendus kujunes menukaks ning seda kommenteeris helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik (1898–1982): «Esietendusel sai ooper suure menu osaliseks ning on tõenäoline, et «Vikerlased» püsib kaua Estonia repertuaaris. Autorile hüüame südamest «Elagu!» ning loodame, et esimese eesti ooperi menu tiivustab teda järgmist ooperit kirjutama, sest säärast muusikat on meil väga vaja.»

Ooperi menu tõestab ka see, et lisaks neljale hooajale Estonia teatri repertuaaris, mil teost etendati mitukümmend korda, mängiti «Vikerlasi» ka Vanemuise teatris.

Rahvusooper Estonia jaoks on Eesti algupärandi lavale toomine väga oluline. Mullu esietendunud Rasmus Puuri menukat ooperit «Pilvede värvid» saab tulla Estoniasse vaatama juba oktoobrikuus, kuid peagi jõuab ooper ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu lavadele. Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitud lavastusprojekti Sajandi lugu raames valminud «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas» on Estonia laval veel viimaseid kordi. Järgmine etendus on 26. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles