Õpetajate toast kadus rahakott: kas see on «klassiviha»?

«Õpetajate toas» pannakse proovile Carla (Leonie Benesch) ideaalid ja võimalused üha kriitilisemat olukorda ausal, kõiki rahuldaval moel lahendada. Kitsikus ajab karjuma. Foto: Filmikaader

Saksamaa võõrfilmi Oscari kandidaat «Õpetajate tuba» on sisutihe, pinev ja äärmiselt päevakajaline sissevaade klassiruumi, mille ees seisvalt õpetajalt eeldatakse imet.

Ükskõik, millise ühiskonna ja maailma juurprobleemi peale vestlus viisakas seltskonnas läheb, lahendust otsides jõutakse pea alati tagasi koolini. Ilusa idee nõrk koht on praktika – õpetaja on alamakstud ja ületöötanud maailmapäästja, kes peaks ära tegema nii enda, lapsevanemate kui ka ülejäänud ühiskonna töö ning suutma kuidagi selle kõige keskel ise inimeseks jääda.

Sellise kaelamurdva ülesande ees seisab «Õpetajate toa» peategelane noor õpetaja Carla, kes on äsja asunud tööle uude kooli. Õpilastest keerukamad on tema suhted teiste õpetajatega, kes näevad naises väsitavalt idealistlikku, lastest parimat uskuvat perfektsionisti.

Sündmustik läheb käima hetkest, kui õpetajate toast varastatakse Carla rahakott ning too määrab luurama jäetud arvutikaamera abil süüdlaseks ühe kaastöötaja, kelle laps juhtumisi Carla klassis õpib.