Heidy Purga Postimehes avaldatud muusika-aasta programmivalikut kritiseerivat artiklit kommenteerib projektijuht Kristel Üksvärav.
Kristel Üksvärav: täpsemalt saab muusika-aastast rääkida järgmisel nädalal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusika-aastal toimub palju erinevaid sündmusi ning osade projektide elluviimiseks oli võimalus taotleda raha ka kultuuriministeeriumi muusika-aasta toetusprogrammist. Nagu kasinate ressursside puhul ikka – on neid, kes saavad toetuse üle rõõmustada ning neid, kelle ideed kas täies mahus või üldse toetust ei leidnud. Otsustamisel lähtus Eesti Muusikanõukogu juhatus koos kultuuriministeeriumi muusikanõunikuga eelmisel sügisel ministeeriumi poolt vabatahtlikkuse alusel moodustatud muusika-aasta töörühmade ettepanekutest ja loomulikult muusika-aasta eesmärkidest.
Muusika-aasta programmi raames saavad toetusi erinevad sündmused ja kontserdid, mis kokku katavad sisuliselt kogu Eesti Narvast Hiiumaani ja Tallinnast Võruni. Tegevusi on näitustest, raadiosaadetest ja bändilaagritest suurte rahvusvaheliste sündmusteni välja. Toetuse said väärt muusikasündmused pärimusmuusikast klassikalise kammermuusikani ning noorte bändimuusikast koorimuusikani. Täpsemalt kogu muusika-aastast on plaanis rääkida juba järgmisel nädalal. Muusika-aasta projektijuhina lähtun siirast eesmärgist tõsta selle aasta jooksul esile kogu meie muusikaelu tema.
Olen muusikainimesena rõõmus, et Kultuuriministeerium on otsustanud 2015. aasta teemaks just muusika valida. Sellega kaasneb võimalus tõsta muusika enam fookusesse ja tuua muusika erinevaid teid pidi lähemale ka neile, kes ehk muidu selle valdkonnaga vähem kokku puutuvad.