Lembit Ulfsak: see on nagu medalivõit

Lembit Ulfsak. Foto: Peeter Langovits

Näitleja Lembit Ulfsak, kes «Mandariinide» peaosas suurepärase rolli teeb, võrdleb Kuldgloobuse nominatsiooni medalivõiduga.

Palju õnne, ja veel kord, mis on selle filmi fenomen – nüüd ka ookeani taga?

Aitäh. Mõni on kange konstrueerija ja arvab, et kui võtta mingid kindlad osised ja panna need matemaatiliselt kokku, siis annab see sellise ja sellise keemilise reaktsiooni. Ei ole nii! Tegelikult on siin tegemist väga andekalt kirjutatud looga, ja selle kirjutas grusiin, kelle riigis toimusid kõik need filmis kirjeldatud sündmused ja kes on oma ea tõttu selle kõik ka üle elanud. Nii lihtne see ongi.

Aga mitte ainult: selgus, et see, kes loo kirjutas, osutus ka väga heaks režissööriks, kellel on hea maitse ja huumorimeel - ilma viimaseta ei saa muide ühtegi tõsist filmi teha… Ja siis väga hea näitlejate valik, need gruusia poisid – mina neist kumbagi enne ei teadnud, aga selgus, et nad on oma kodumaal superstaarid.

Mul on siiani väga hea meel, et me Rein Kotoviga – filmi operaator - suutsime Ivo Feldile (filmi produtsent) augu pähe rääkida, et seda filmi tasub teha. Sest ühe korra see juba ära jäi. Siis läks kaks aastat, enne kui see lugu Feldi kätte sattus. Meie Reinuga saime algusest peale pihta, et tegemist on väga hea looga, mis sest pea kõik minu siinsed tuttavad, kellele ma seda lugeda andsin, hakkasid vinguma, et mis see üldse Eestisse puutub ja…

Tänu Feldile see raha aga tuli ja tänu talle kogu see asi ka liikuma hakkas. Tänu Feldi pealehakkamisele oleme nüüd ka seal nimekirjas, sest ta võttis asja tõsiselt ette ja Eesti riik toetas seda - ilma selleta poleks seda juhtunud.

Mis edasi? Oscari nominatsioon?

Usun, et see praegune on maksimumprogramm, vaevalt et sealt midagi suuremat enam tuleb, aga seda võib siiski võrrelda sellega, et me saime mingi medali. Rohkem ei oskagi siit midagi tahta, sest minul on see mõnu juba käes, et sai head tööd teha, nagu ka see, et Eestis võeti film äärmiselt soojalt vastu. See kõik on boonus, mis sinna otsa tuleb, sest ma tõesti ei arvanud kuskilt otsast, et nii vanas eas, nagu mina juba olen, ja nii pikalt filmiga tegelenud, et kusagil seal finišisirgel tuleb veel nii palju rõõmu ka.

Kas see on Eesti või Gruusia film?

See on samamoodi Eesti film nagu Gruusia oma, saab olla mõlema film. Sest kui isa on grusiin ja ema eestlane, kes see laps siis on.