Jaan Kaplinski eelmisel aastal ilmunud, algupäraselt vene keeles kirjutatud luulekogu «Valged ööliblikad» (Belõje babotški notši) pälvis maineka «Vene preemia» laureaaditiitli. Väljaspool Venemaad elavate kirjanike venekeelse loomingu esiletõstmiseks kümme aastat tagasi asutatud kirjanduspreemia nominentide hulgas oli nelikümmend kaks kirjanikku üheksateistkümnelt maalt. Eestist kandideeris veel P. I. Filimonov.
Kaplinskile, kelle ligi tuhande nimetusega luuleloomingut on tõlgitud kümnetesse keeltesse, sh vene keeldegi, on «Valged ööliblikad» venekeelse autorina debüütkoguks. Seda esitleti 2014. aasta sügisel Moskva keeleteaduse instituudis rahvusvahelise konverentsi raames ning Hõbedase Sajandi muuseumis. Teose vastuvõtt ning ilmunud retsensioonid on olnud soojad ning tunnustavad.
Teises keeles kirjutamine aitavat Kaplinski meelest teda vaimselt virgena hoida. Est Lit Locusele antud välkintervjuus tunnistab Kaplinski, et preemia määramine üllatas teda, nagu ka vene luuletajate ning luulehuviliste südamlik suhtumine tema loomingusse. See innustavat Kaplinskit edaspidigi kirjutama vene keeles, mis pole talle olnud võõras. Juba siis, kui Kaplinski kolmeteistkümne aastaselt luuletama hakkas, püüdis ta seda teha ka vene keeles, eeskujuks ning suureks mõjutajaks vene luuleklassik Mihhail Lermontov. Lermontovi luuletust «Õhulaev» peab Kaplinski enda poeetiliseks äratajaks. 2005. aastal ilmunud kakskeelses kogus «Sõnad sõnatusse. Inakobõtije» püüdis luuletaja ise tõlkida oma luulet vene keelde, kuid pidi tunnistama, et tõlge ei suuda anda edasi kõike seda, mida ühes keeles luuletatakse. Seega tulevat lähtuda keelest endast. Kuigi vene keeles on soome-ugri substraati, on seal ometi ka erinevaid stiililisi võimalusi, mida eesti keeles pole.
Kaplinski venekeelset luulekogu on saatnud tõeline tähelend. See on saanud nomineerituks Eesti kultuurkapitali poolt kui venekeelse autori teos; see on arvatud Moskva luuleauhinna «Erinevus» nominentide hulka, nüüd siis «Vene preemia» laureaat. Mis võis selles teoses äratada asjatundjate tähelepanu? «Seda ei saa mina seletada,» tunnistab Kaplinski Est Lit Locusele antud intervjuus, «mul kui autoril on võimatu vaadata oma luuletustele lugeja silmadega». Ent möönab seejärel: «Võib-olla mängis siin oma rolli minu vabavärsi teatud iseärasused, värsside aeglane rütm ja see, et minu luule rütmika on rohkem seotud kujundiga, vähem aga foneetikaga.»
Preemia pidulik üleandmine Jaan Kaplinskile leiab aset Moskvas 21. aprillil.