Lucas Debargue’i võimalusterohke maailm

Ia Remmel
, muusikakriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lucas Debargue
Lucas Debargue Foto: Bernard Bonnefon

Tallinna Filharmoonia «Uue Steinway avaõhtul» tekitas Tšaikovski konkursi laureaat, noor prantsuse pianist Lucas Debargue erilise ja elektriseeriva õhkkonna. Nii oma isiku kui ka muusikaesitustega näitab ta kõikjal, kus esineb, et elu on veel palju rikkam ja hämmastavam, kui oleme söandanud arvata.

Maailma ja ka Eesti meedias juba palju kõneldud ja hämmingut tekitanud ebastandardse hariduse ja elukäiguga Lucas Debargue on ametlikult muusikakoolides-konservatooriumides õppinud üsna vähe aega: 11. eluaastast alates mõned aastad oma kodulinna muusikakoolis ning nüüd neli aastat Pariisi Alfred Cortot’ nimelises kõrgemas muusikakoolis suurepärase vene kooliga pedagoogi Rena Shereshevskaya juures.

Ta ise on öelnud, et õppimine mõnes haridusasutuses pole talle tingimata olemuslik, muusika on teda kogu aeg saatnud – mälus (Debargue’il on erakordne mälutüüp, millega kaasneb võime kirjalikku nooditeksti helina kuulda ning nooditeksti ühe korraga meelde jätta), põleva huvi ja kirena. Vahepealsed kirjandusõpingud Pariisi Diderot’ ülikoolis, džässpianistina leivateenimine või rokkbändis kitarrimängimine on avanud elu eri poolusi ja pole lasknud liialt kapselduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles