Paabeli Torni auhinna võitis armastus

Krista Kumberg
, lastekirjanduse uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rene Tendermann
Rene Tendermann Foto: Erakogu
  • Raamatu «Eleanor & Park» tõlkimine tõi Rene Tendermannile Paabeli Torni auhinna
  • Auhinnale kandideerinud viis nominenti valiti välja 127 tõlketeise hulgast
  • Seekordses valikus oli varasemast märgatavalt enam tuumakaid noortejutte

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna sügisõhtul, mis toimus 19. novembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses, anti 12. korda välja Paabeli Torni nimeline tõlkeauhind. Selle pälvis Rene Tendermann Rainbow Rowelli noortejutu «Eleanor & Park» tõlkimise eest. Raamatu andis välja kirjastus Pegasus. See on hästi lahti kirjutatud hell tundelugu, kus esialgne vastumeelsus poisi ja tüdruku vahel muutub uudishimuks, siis poolehoiuks, lõpuks sõpruseks ja armastuseks. 

Foto: Raamat

Erinevalt meie noortejuttudest hoitakse selles sõna tõsises mõttes teineteise kätt, juteldakse, kuulatakse muusikat, lähedus tekib ja süveneb pikkamööda, õrnad pilgud on sama olulised kui hiljem suudlused. Autor võtab endale seda kaasaegset Romeo ja Julia lugu kirjutades aega. Ta annab peategelastele kordamööda sõna, näeme samu sündmusi kahest vaatepunktist. Sel kombel avab kirjanik ka noorte tausta, kirjeldab kummagi väikest maailma. Loo avatud lõpp ei mõju lootusetult või ähvardavalt, stiilis  - niikuinii kõik läheb halvasti, aga olgu, ma ei pane seda kirja.

Auhinnale kandideerinud viis nominenti valiti välja 127 ajavahemikul 1. oktoober 2014  - 31. september 2015 ilmunud tõlketeose hulgast. Lisaks eesti keelde ümberpanemise häädusele hinnati teoseid ka sellest aspektist, kui oluliseks saame pidada nende jõudmist meie laste ja noorte lugemislauale, kui eriline on nende teemavalik ja käsitluslaad. Taolisi raamatuid oli kokku rõõmustavalt palju.

Seekordses valikus oli varasemast märgatavalt enam tuumakaid noortejutte. Sestap viiest väljavalitust kolm sobivad vanusele 13 + ja kaks vanusele 8 +. Need trügisid mööda headest ja väga headest väiksematele lugejatele mõeldud teostest, näiteks Drew Daywalti kirjutatud ja Kätlin Vainola tõlgitud «Rasvakriitide mässust», mille andis välja kirjastus Jutulind. Väikelaste raamat õhutab vahetama vaatepunkti ja lõhub kinnisarusaamu. Roosa rasvakriidi kiri poisile, kes teda kunagi ei kasuta, must rasvakriit, kes on tüdinud piirjoonte vedamisest ja tahaks joonistada hoopis rannapalli, punase ületöötanud kriidi kurtmine – see kõik on naljakas, ent mõtlemapanev lugemine.

Vanuses 8-12 aastat lugeja jaoks sobivatest raamatutest sõelale jäänud viiest valiti välja kaks. Tunnustati Jo Nesbø doktor Proktori sarja jätkumist ja märgiti ära Edward van de Vendeli «Koer nimega Sam» (tlk Kerti Tergem, välja andnud Päike ja Pilv). Mõnes mõttes tüüpiline koerajutt, kus loom on jäänud ripakile ja lapsed tahavad talle kodu pakkuda, teeb olulise avalduse. Nimelt et loomal peaks ka olema õigus otsustada, kellega ta jääda tahab. Koer Sam jäi alla gorilla Ivanile.

Viie parima hulka arvati Katherine Applegate «Üks ja ainuke Ivan». See on esitatud noore gorilla minajutustusena. Teksti täpsus ning lakoonilisus,

Foto: Raamat

naiivne pilk inimeste mõistetamatule maailmale, tunnete esitamise alasti siirus ja kujundikeel mõjuvad nii usutavalt, nagu olekski kirjutaja loom. Ivan töötab kiirtee ääres asuvas kaubanduskeskuses gorillana. Miniloomaaias elab ostjate ligimeelitamiseks teisigi loomi, kellel on seal kitsas ja igav. Üllataval kombel on nende võimuses olukorda muuta, ja kõik pöördubki paremuse poole.

Patrick Nessi «Kui koletis kutsub» (tlk Triinu Lepp, välja andnud Helios) jätab esmapilgul fantaasiajutu mulje. Mida muud arvata raamatust, mille alguses kalmistul kasvav jugapuu võtab jalad alla, et  üht poissi kimbutada. Koletis, keda laps tegelikult kardab, elab aga poisi sees. Erakordselt jõuline ja aus vaade oma surmahaige ema eest hoolitsevale pojale ei jäta ükskõikseks kedagi, kellel sarnane kogemus-kaotus selja taga. Jennifer Holmi «Kuldkala number 14» (tlk Mario Pulver, välja andnud Pikoprint) mängib igavese nooruse, elu ja surma, teaduse ja argielu teemaga.

Mida tunneb tüdruk, kui majja asub elama tema vanaisa? Ja mitte lihtsalt vanaisa, vaid teismeliseks muutunud vanaisa. Õnnestunud kereuuenduse tagajärjel sai pahurast taadist tõre nooruk. Toob selline läbimurre meditsiinis head või halba? Värskendav on lugeda lapsest, kes oma ninaotsakesest kaugemale vaatab, kelle unistuseks on tegeleda teadusega.

Foto: Raamat

Nominentide sekka arvati Chris Riddelli autoriraamat «Ada Goot ja kummitushiir», mis on varjamatult fantaasiajutt «vanast heast Inglismaast». Illustratsioonid on siin tekstile võrdseks partneriks. Teemaks  hakkaja ning nutika lapse üksindus ja toimetulek keeruliste olukordadega. Vaikne vaimukas huumor ning intertekstuaalsus teevad sellest vanusegruppide ülese teose.

Noortejuttude temaatika on viimastel aastatel üsna üksluine, peamiselt lembefantasy valdkonda kuuluv. Seetõttu teevad sisukad ja põnevad tõsielulised lood iseäranis suurt rõõmu. Nominentide hulgas oli neid kolm. Laureaadile pakkusid tõsist konkurentsi Ursula Poznanski «Erebos» ja Sarah Moore Fitzgeraldi «Lootuse õunakook». Esimene võtab üles teema, kas noor mängib arvutimängu või mängib mäng noorega. Kumb on nö peremees, kumb otsustab, millal lõpetada.  Kust jookseb piir päriselt ja mängult vahel? Kulutulena leviv uus ja erakordselt hea mäng tekitab sõltlasi ja põhjustab seletamatuid õnnetusi, ikka päris elus, kus ei saa elujõudu juurde osta.

Tegemist pole tehisintellekti pealetungiga, vaid «kurja geeniuse» kättemaksuga. Teine teos kujutab osavat manipulaatorit, kes keerab terve klassi ühe noormehe vastu üles, ise pai kassipojana varju jäädes. Teda ajendab enesekesksus, kadedus, vildakaks kasvanud iseloom. Ja kui lihtne on taolist asja teha! Näilise enesetapuga alanud teoses otsib üks tegelastest põhjusi, miks tema hooliva ja aruka sõbraga nii läks. Taaskord teos, milles jutujärg vahetub ja nii saab lugeja juhtunust varem pildi kätte kui osalised ise.

Tõlkeraamatud täidavad neid tühikuid, mille katmiseni algupärandid pole (veel) jõudnud. Tõlkijad ja tõlketeoste valijad väärivad tunnustamist!

Paabeli Torni auhinna nominendid

Katherine Applegate «Üks ja ainus Ivan», tõlkinud Mario Pulver, Pikoprint, 2014

Sarah Moore Fitzgerald «Lootuse õunakook», tõlkinud Riina Jesmin, Varrak, 2015

Ursula Poznanski «Erebos», tõlkinud Kristina Uluots, Tiritamm, 2014

Chris Riddell «Ada Goot ja kummitushiir», tõlkinud Kadri Kalm, Tammerraamat, 2015

Paabeli Torni auhinna laureaat on Rainbow Rowell «Eleanor & Park», tõlkinud Rene Tendermann, Pegasus, 2014

Foto: Raamat
Foto: Raamat
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles