Eesti mees sukeldus kivi sisse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
12. jaanuar 2016 22:05
«Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel». Lisseth Pedroza Funetes, Mihkel Kärmas ja Rait Kütt maiade püramiidi tipus. | FOTO: ERR
«Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel»: maiade mististe välja toomine veega täitunud koopast | FOTO: ERR

Mihkel Kärmase telesari «Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel»
Autor Mihkel Kärmas, režissöör Vladlen Pobjaržin, operaator Teet Konksi
Eetris ETV2s teisipäeviti kell 21.35

Mihkel Kärmase meeskonna saade tekitas minus samasuguseid tundeid, kui lugedes poisipõlves seiklusjuttu maadeavastajatest või vaadates mõnd «Indiana Jonesi» filmi. Etteruttavalt, Indiana Jonesi seiklusi mainib ka saate peakangelase Rait Küti poeg Kristofer.

Lühidalt, sukelduja, allveefotograaf ja arheoloog Rait Kütt satub Mehhikosse koobastesse sukelduma. Sellest on saates igavesti uhked ja mõjuvad videolõigud, saatjaks Kärmase epiteetiderikas kaadritagune tekst. Täitsa nagu National Georaphic kohe, aga haaravust lisab asjale see, et tegemist on ju eesti mehega, kes sukeldub «kivi sisse» ja võtab sinna kaasa oma teismelise poja. Ma ei julgeks ise sinna veealusesse kaljulõhesse pugeda ega laseks oma lapsi.

Mingitel poliitilistel põhjustel katkeb Küti koostöö Mehhiko muinuskaitseorganisatsiooniga ja algab maiade ajaloo uurimine koos Mehhiko ülikooli teaduri Lisseth Pedroza Funetesiga. Siin läheb saade populaarteaduslikumaks. Tegelikult oleksin maiade ajaloost tahtnud rohkemgi teada saada, võib-olla oleks saanud lisada taustakaadreid maiade muististest näiteks mõnest muuseumist.

Aga nüüd pean Vikipeediast lisa lugema, kuid seegi ei pruugi olla tõene. Nimelt tegid Kütt ja Fuentes oma ekspeditsioonil avastusi, millele tuginedes leidsid, et maiad asustasid Yukatani poolsaare hoopis teistsuguse mustri järgi, kui varem arvati. Lisaks avastasid («registreerisid») nad džunglis 28 teadlastele seni tundmata maiade linna varemed, aga hoiavad nende täpset asukohta rangelt saladuses. Vastasel korral stardib USAst kohe lennuk, mille pardal inimesed, kes leiukoha ära lagastavad ja nii pole sel enam mingit teaduslikku väärtust. Nagu põnevusfilm kohe!

Saate ülesehitus vastab ka vaataja ootustele. Just siis, kui hakkasin Külli Tõnissoni maiade inimohverdust kujutavate armsate joonistuste kõrvale igatsema natuke konkreetsemat infot, näidatigi kohe ekraanigraafikat maiade leviala kaardiga. Ja kui juurdlesin selle koha peal, kus Kütt Tallinnas järgmise ekspeditsiooni tarvis võimsat Unimog veoautot varustab, et palju selline ettevõtmine küll maksab ja kes seda finantseerib, tuligi juttu rahast. Tõsi, ma ei saanud teada ekspeditsiooni maksumust ja jäi mulje, et tegu on Küti enda säästudega. Kui nii, siis peab koopasukeldumine ja allveefotograafia ikka võimsalt sisse tooma.

Kärmas on teinud täiesti National Geographicu standarditele vastava saate. Pole ka ime, sest Kütt mainib: «Raha teenimiseks tegime mõned tööd National Geographicule.» Mul on eriti hea meel, et saade läks eetrisse ETV2s. ETV2 on juba pikemat aega täisväärtuslik A-klassi telekanal, mitte mõni köögitagune kunku, kuhu ebavajalik koli lükatakse, nagu kirjutasin selle kohta 2011. aasta märtsis.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL