Nukuteatri juht: eesti teatrit tuuakse teistele eeskujuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Pai
Meelis Pai Foto: Liis Treimann.

Nukuteatri juhi Meelis Pai hinnangul toovad teised teatrijuhid eesti teatrit eeskujuks, sest siin ollakse suutnud hoida teatri järjepidevust ja säilitada repertuaariteatrid.

Mida põnevat kuulsite enda jaoks mõttetalgutel «Teater :| väärtus»?

Ajanappuse tõttu ei saanud kõiki ettekandeid kuulata ja aruteludel osaleda, kuid kolleegide kaudu olen kõigega kursis. Enamus juttu keerles ikka ümber raha ning teatrite enesekesksusest - sellepärast korraldabki Nuku iga-aastast festivali Tallinn Treff, tutvustamaks nukukunsti eri vorme.

Kas oli midagi sellist, millele kohe alla kirjutaksite ja nõustuksite ning miks?

Eesti dramaturgia, algupärandid ning selle kaudu Eesti keele hoidmine on teema, millele alla kirjutaksin, sest lavastuse kaudu on võimalik lastes tekitada huvi kooli kohustusliku kirjanduse ja lugemise vastu üldse. 

Millised on tänase teatri suurimad probleemid ja kas on olemas võimalikud lahendused?

Igal teatril on tulenevalt erinevatest majadest oma spetsiifilised probleemid. Teatripileti käibemaksu tõstmine oli hea idee puuduliku seaduse tingimustes – sellega kadusid probleemid «libaetendusasutustega» sh riigile olulised kultuuriasutused pidid saama kõrgema käibemaksu eest kompensatsiooni ning ma loodan, et peale kriisi viiakse see hea idee ellu selliselt nagu ta algselt mõeldud oli.

Kas olete kodumaise teatri suunas kuulnud kriitikat, millega üldse ei nõustu? Näiteks?

Pigem olen kohtunud teatrijuhtidega, kes toovad eesti teatrit teistele eeskujuks. Me oleme suutnud hoida teatri järjepidevust, säilitades repertuaariteatreid, kas nii ka edasi läheb, ei tea.

Mida arvate väitest, et «teatrijuhid ei julge eriti avalikult sõna võtta ja teatrid ei suuda eriti midagi uut pakkuda» ja mitte ainult enda teatri vaatenurgast?

Uuslavastuste arv oli 2009. aastal 160 uuslavastust ja aastas mängiti umbes 4600 etendust so 13 etendust päevas – usun, et on piisavalt uusi valikuid. Samas EETAL on teatrijuhtide hääletoruks, ilmselt on ta veel liiga noor või pole sellist teemat, millesse ta peaks sekkuma.

Kas ja kuidas oleks võimalik teatrit inimestele lähemale tuua ning milline on see suhe Teie hinnangul praegu?

Umbes 900 000 teatrikülastust näitab, kui lähedal teater inimestele on, lisaks kontserdid ja suvelavastused. Usun, et teatrikülastuste arv ühe elaniku kohta on Eesti maailma tipus.

Selline uuslavastuste ja etenduste arv on saavutatud teatriinimeste tohutu ennastsalgava tööga – meie tööjõudlust imestavad kõik meie külalised. Nt Peterburi Suur Nukuteater toob hooajas lavale ainult kaks uuslavastust, Eesti Riiklik Nukuteater aga umbes 10.

Tänu sellele, et teatritel on suure etenduste hulgaga mitmekesine repertuaar, on see tekitanud aastate jooksul harjumuse ja soovi teatris käia. Samas konkureerib teater kogu meelelahutusäriga.

Kuidas hindate Jaak Alliku arvamust, et «riik võiks rahastamisega mõjutada teatrite repertuaari»?

Kindlasti saaks riik mõjutada teatrite repertuaari tellides ja makstes selle eest eraldi lisaks nt tellides algupärandite lavastamist.

Kes siis veel, kui mitte Eesti teatrites töötavad meie oma kunstitegijad: kunstilised juhid, lavastajad, näitlejad, kunstnikud, dramaturgid, kirjandustoimetajad, turundusjuhid ja direktorid – kokku teatrites 1 700 inimest – ongi need, kes otsustavad, milline on repertuaar ja sellest tulenevalt teatri nägu ning nende otsustega võetakse ka vastutus. Kui korraldused tuleks ülevalt, kes siis vastutaks?

Kõik lavastused ei ole ega saagi olla õnnestumised, õnnestumised kompenseerivad ebaõnnestumised. Ei ole olemas näidendit ega lavastust, mis tagaks 100 protsendilise edu.

Kas senine teatrite tegevustoetuste süsteem on õige või kuidas Teie seda muudaksite?

Seda teemat on arutatud minu mäletamist mööda 15 viimast aastat ja ega seda päris õiget ei ole veel välja töötatud, sest teatrid on väga erinevad ja alati on keegi, kellele see ei sobi.

Nukuteatri eelarve on 24 miljonit, sellest riik doteerib alla 50 protsendi, seega teatril endal tuleb kuus teenida üle miljoni krooni, mida ei suuda paljud eraettevõttedki, soovitav omatuluprotsent peaks olema 30.

Mida sooviksite antud teemal ise lisada?

Nukuteater kui kunstiliik nõuab täiendavat kulu võrreldes tavapärase draamaetendusega – laval on samaaegselt nii näitleja kui nukk. Loodan, et nukule tehtava lisakulutuse vajalikkust mõistavad kunagi ka rahastajad.

Ja veel: pean õigeks, et riik doteerib lasteteatri suhteliselt madalamal hoitavat piletihinda – väikelaps ei tule üksi teatrisse ja perekonnal tekib suhteliselt suurem kulu saatja pileti tõttu.

Oleme Nukuteatris väikelaste etendustele kehtestanud lapsevanemale sümboolse 25-kroonise saatjapileti hinna ja oleme veendunud, et see on väga vajalik, kuigi teatril jääb seetõttu tulu saamata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles