Eesti Filmi Instituut teatas, et toetab 227 000 euroga viit koostööprojekti – kahte mängu- ja kolme dokumentaalfilmi -, milles Eesti filmitootjad osalevad vähemuspartnerina.
Koostööfilme tuleb ka Islandi ja saamidega
8. september 2016, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
100 000 eurot sai Islandi-Norra-Eesti mängufilm «Mihkel», mille režissöör on Ari Alexander Magnússon. Tegu on thrilleriga, mis põhineb tõsielusündmustel. Mihkel ja Vera unistavad Islandile kolimisest, kus neid peaks ees ootama parem elu. Asjad võtavad aga ootamatu pöörde ning Mihkli lapsepõlvesõber Igor reedab ta lõplikult, sundides vedama riiki narkootikume. Eesti kaastootja on Amrion (produtsent Evelin Soosaar-Penttilä) ja mängivad ka Pääru Oja, Kaspar Velberg ja Liis Lass.
60 000 eurot sai Islandi-Saksa-Eesti mängufilm «Luik», mille režissöör on Asa Hjörleifsdottir. See on 9-aastase Soli coming-of-age-lugu, mis on tundliku käega kaardistanud ja nähtavaks teinud inimhinge olulisimad valu- ja rõõmuvarjundid. Eesti kaastootja on Kopli Kinokompanii (produtsent Anneli Ahven).
30 000 eurot sai Soome-Rootsi-Norra-Eesti dokumentaalfilm «Kallis ema», mille režissöör on saam Paul-Anders Simma. See on liigutav lugu vene lastekodus elavast saami tüdrukust Dašast, kes on seatud vaat et vanatestamentliku dilemma ette: keda valida endale emaks? Kas bioloogiline saami ema, kes on ta ammu hüljanud, kuid otsib nüüd tagasiteed oma lapse juurde, või hoopis Daša õnnele pühendunud haritud vene võõrasema? Kaastootjaks on Film Tower Kuubis (produtsent Margus Õunapuu).
20 000 eurot sai Läti-Leedu-Eesti dokumentaalfilm «Balti uus laine», mis jutustab kolme Balti riigi dokumentalistika pioneeridest, kes murdsid 1960ndatel Nõukogude Liidu propagandistlike dokumentaalfilmide traditsiooni, luues inimlikke, tähendusrikkaid ja poeetilisi filme. Tegu on Läti riigi sajanda sünnipäeva filmikonkursi ühe võidutööga.
«Valmiv film on ääretult oluline, kuna asetab Eesti filmitegijad esimest korda laiemasse kultuurilisse konteksti ning võimaldab nende loomingut tutvustada ka filmiajaloost huvitatud rahvusvahelisele vaatajaskonnale,» ütles Tibbo-Hudgins pressiteate vahendusel. Filmi Eesti kaastootja on Vesilind (produtsent Riho Västrik).
17 000 eurot sai Hispaania-Eesti dokumentaalfilm «Alberti leiutamine», mis portreteerib maailmakuulsa elBulli restorani omaniku ja gastronoomia superstaari Ferran Adria nooremat venda Albertit, kes veel mõned aastad tagasi püsis peidetud geeniusena vanema venna varjus. Nüüd on aga Albertist endast saamas gastronoomia uus täht. Filmi Eesti kaastootja on Alexandra Films (produtsent Marianne Ostrat).
Äsja teatas Londoni filmifestival, et on valinud tänavusse programmi kaks 2015. aastal Eesti Filmi Instituudilt vähemuskaastootmise toetust saanud filmi: «Kallis õeke» (Laos-Eesti-Prantsusmaa, kaasprodutsendid Sten-Kristjan Saluveer ja Helen Lõhmus) ja «Bodom» (Soome-Eesti, kaastootjad Elina Litvinova ja Mika Pajunen). Mõlemad jõuavad Eesti ekraanidele sügisel.